Kohilas parte vaatamas
Plaan omade ja võõraste lastega Kohilasse parte vaatama minna oli juba ammu. Või no mitu nädalat ikka. Ainult siis tuli meie haiguselaine vahele ja segas plaani. Uus katse oli täna.
Aga algus oli raske. Kuigi Liiva jaam on meilt maksimaalselt 1 km kaugusel, otsustasime selle ühe peatuse ikkagi bussiga sõita. Kuigi oli ettepanek minna ka bussiga, mis läheb siit pool tundi enne rongi väljumist, arvasin mina, et see pole vajalik. Et 20 minutit enne jõuab ka. No ja nagu kõik need viimased korrad, kui ma olen bussiga kuhugi läinud, nii ka täna see buss ei tulnud.
Otsustasime järgmisega siiski proovida ja kui ei jõua, teeme jooksu pealt uue plaani. Võileivad, pirukad, tee olid ju kotis, ilm imeilus ja kelgud ka kaasas. Uut plaani ei läinud siiski vaja, sest rongile me jõudsime. Natuke tuli joosta, aga kõik jäid ellu. Rong väljus Liivalt 11.24.
Rongisõit Liivalt Kohilasse kestab 29 minutit ja maksab täiskasvanutele 1.90. Olen kuulnud, et 1. märtsist lähevad piletihinnad küll kallimaks.
Kohilas läksime laste tungival soovil kõigepealt Lasteparki. Kuna pilte sellest mänguväljakust ingetrnetist leida ei õnnestunud, siis midagi oodata ka ei osanud. Kohila mänguväljak on nagu mänguväljak ikka. Suurematele lastele suurt midagi teha ei ole, liumägesid, kiikesid ja ronimisseinu on aga mitmeid. Ja laste õnneks on ka karussell.
Ja meie õnneks leidsid nad palju meelepärast tegevust. Lumi oli sellele suureks abiks. Abiks oli ka kohalike laste ehitatud väga uhke lumekindlus, mille oli külm kõvaks jäätanud ja kus otsas sai ronida.
Lõpuks käisime ikka Keila jõe ääres ka ära. Pardid olid kohal, tukkusid hundinuiades, aga nad jätsid lapsed külmaks. Pigem sai lumepalle jõkke loopida või mööda lund kaldast üles ronida.
Ja ega seal enam palju aega polnudki. Tuli üsna kiire sammuga raudteejaama tagasi minna, sest plaanitud 1 tund ja 50 minutit hakkas läbi saama. Nii tuligi plaanitud piknikki alles rongis pidada. Ja koolimaja ümber ei jõudnudki luusida. Tagasi tulime 13.49 rongiga.
Ma ei teagi, millal järgmine rong oleks läinud ja mis siis oleks saanud, kui me oleks sellega läinud. Antud valik oli igal juhul väga mõistlik ja päev väga meeleolukas. Lapsed olid vanuses 4-7 ja keegi selle ajaga üleliia ära ei väsinud ning seega polnud ka mingit virinat, jorinat ega riidu. Vahel seda ikka juhtub.
Ilm oli ilus ja päev läks igati asja ette. Kõik see tekitab mõtteid minna rongiga ka teiste linnade ja asulatega tutvuma. Järgmine võiks näiteks olla Keila. Mis neist partidest ikka 😀
