Halloweenisoeng

Täitsa ausalt ei arva ma Halloweenist mitte midagi. jah, ma saatsin oktoobris päris mitu kostüümi ookeani taha,  mis on hea. Samas ma ei arva, et eesti lapsed peavad käima ukselt uksele kommi norimas.

Kes tahab, võib ennast loomulikult kostümeerida ja ka tänaval ringi joosta, aga teisi kaaskodanikke, kelle jaoks see püha ei ole püha tülitada, on natuke kurjast. Aga mulle väga meeldib piltidelt vaadata teiste loomingut nii kostümeerimisel kui ka grimmis, nii et eile ja täna on olnud väga meeleolukad.

Noorema lasteaias seda püha ei tähistata, küll aga tuli Vanem eile koju teatega, et neil homme kostüümipäev ja tema tahab olla ämblik. Jah, ma tegi ka selle mütsi, aga see rändas ka kaugele maale.

Kuni viimase hetkeni üritasin küll musta kassi, küll hundi ideed maha müüa, need mütsid ja sabad on mul ju kodus olemas ning oleks ehk ka väike reklaam olnud. Ei midagi.

Seega ei olnud hommikul pudru kõrvale pikka kohvitamast. Algatuseks üritasin ära arvata Vanema tulevase juuksekrunni läbimõõtu. Õnnestus teisel katsel. Lõikasin mustast fliisist ketta ja õmblesin serva musta kummi. Edasi tegin krunni, panin sinna peale 4 musta karvast traati ja kõige peale ketta. Kinnitasin juuksenõeltega. Siis liimisin karvasele pallile kuuma liimiga 8 silma ning liimisin saadud pea krunni külge. Olemas. Jõudsin veel kolm pilti teha, kui tuligi kooli minema hakata.

Aga sellega see lugu veel ei lõppenud. Õhtul käsi mul sellele krunnile ka põhi alla õmmelda ja vatti täis toppida. Ja kui eile ei julenud Vanem puutuda ühtegi kodus olemasolevat kummist ega plastmassist ämblikut, siis see pehme puges täna voodisse.  Sellest 4 karvasest traadist on küll natuke kahju, aga põhi sai õmmeldud ja nüüd on meil kodus üks fliisist must ämblik. Õnneks hakkas loovus kohe tööle ja tulevikus saab selliseid asju kindlasti näha nii peavõru kui ka kummi küljes.

Muide, see on esimene postitus, millest inglisekeelne versioon sai enne valmis 😀