Mida teha Sharm el-Sheik´is – külas beduiinidel

Perega käisime esimest korda Sharm el Sheikis aasta tagasi. Plaanis oli ainult palmi all pikutada, aga kuna ilmad on seal jaanuaris nagu need on, siis sattusime ka Old Sharmi ja Naama Baysse, mis ei jätnud väga suurt muljet.

Ise olen ma varem omal käel Dahabis käinud ja olgem ausad, sealne pilt erines siinsest kõvasti. Ja arvata on, et päris Egiptus on midagi muud kui see, mida turistihotellid pakuvad. Ka siinsamas aia taga.

Aasta tagasi ei teadnud ma Sinaistarist veel midagi, aga vahetult peale koju naasmist käisid Marimellid nendega kõrberetkel ja see jäi mulle küll terveks aastaks kummitama. Tahaks lihtsalt lastele näidata, et maailmas on veel palju muud, kui see, mida me iga päev nägema ja millega oleme harjunud.

Nii saigi võetud Sinaistariga ühendust ja selgus, et just meie sealoleku ajal saab kõrbe minna küll. Plussiks siis eestikeelne teenindus ja retkejuht isa Hanso, kes on juba mõnda aega Egiptuses talvitanud ja teab kohaliku elu kohta nii mõndagi rääkida. Näiteks seda, et ümber turistiala on aed, et ühed ei saaks tulla ja teised minna. Peale seda hakkasin tee ääres aeda märkama tõesti.

Küla aiast väljas ei üllatanud. Pigem oli näha liiga vähe vabalt liikuvaid eesleid, kitsi ja lambaid. Ei teadnud, et bussi ja kastiauto vahetuspunktis ründavad kohalikud lapsed ja neile oleks võinud kommi kaasa võtta. Aga gruppijuht teadis ja kommid olid olemas.

Saime teada, et Egiptuse rahvuslind on lendav kilekott, aga olukord muutub siiski aasta aastalt paremaks. Kilekotipuid nägime oma silmaga ka. Et pilved on puud on pühad ja et suvel on taevas pilvitu. Et beduiiniperel on mitu elukohta ja peres 3-4 last. Poisid käivad koolis 6 talve ja tüdrukud 3 (kui ma nüüd õigesti mäletan).

Vastu võttis meid päris beduiin, aga mitte oma kodus vaid niisama mägede vahel. Keetsid teed ja küpsetasid süte all veest ning jahust tehtud leiba. Siis tegime pisikese tiiru mägedes ja pimeduse saabudes sõime lõkke valgel riisi-kana-kkastet-salatit ning magustoiduks värsket puuvilja.

Tagasi linna sõitsime autokastis juba tähtede valgel. Kuna istumist on palju, tasub vähemalt talviseks matkaks soojad riided kaasa varuda. Aga päikeseloojang oli tõesti nii ilus, kui ma omale ette kujutasin.

Kõige kiiremini saab infot Sinaistari FB lehe kaudu.