Minu uued lemmikud blogimaastikul
Ma pean lihtsalt oma uued lemmikud kuhugi kirja panema, et ma nad kiiresti ikka üles leiaks.
Peale EBAl pildistamas käimist tekkis mul huvi paljude blogijate vastu, keda seal läbi fotosilma kohtasin, aga millest nad kirjutavad, polnud õrna aimugi. Mingil põhjusel ma uusi tutvusi ise ei sõlminud. Tõenäoliselt kammitses see, et olin tööl või nii, kuigi tegelikult oli see nagu rohkem tšill või nii.
Aga nüüd, olles natuke ringi vaadanud, olen leidnud uued lemmikud, keda kindlasti hakkan jälgima. Ma olen muidu rohkem kirjutaja, kui lugeja tüüp.
Näiteks Manjana. Just reedel lugesin bussiga linna sõbrannale külla sõites kellegi blogist, kuidas ta Keskturul kleiti otsimas käis ja laupäeval ei pannud pilti üldse kokku. Alles esmaspäeval panin. Ma arvan, et meist võiks veel sõbrad saada. Kahju, et me juba laupäeval ei tutvunud.
Mu oma kleit on ka taaskasutus. Lihtsalt tundsin ühel hetkel selle EBAle eelnenud kleidipaanika peale, et äkki peaks ka midagi popimat ja noortepärasemat, aga mitte väga silmatorkavat, selga otsima. Olin omale ostnud tumesinised baleriinad, sest veel varem oli mulle silma jäänud üks pitsist ülaosaga ja taskutega kleit. Taskutesse on fotograafil hea midagi panna, no näiteks fotoka katik või varuaku. Kui aga uuest Humanasse jõudsin, oli see kleit juba kellelegi veel meeldinud ja läinud. Sinine, mida võtta oli, ei olnud nii liibuv ja taskuid ka ei olnud, aga asja pidi ära ajama. Musta-halli-pruuni ma ei kanna, midagi rohelist üldse ei olnud ja minu lemmi, punane, ei sobi kohe üldse hetkel oleva punase peaga.
Manjana kaudu leidsin Tikri. EBAl oli teda muidugi võimatu mitte märgata. Mulle meeldib eriti, et tal igasugu ajalugu on alles või ühes kohas koos. Kindlasti loen selle kõik kunagi läbi. Ma olen ka nõndanimetatud „saurus“, aga ajalugu on kusagil internetis sajas erinevas kohas laiali. Kõik on muidugi leitav, kui hästi tahta. Siia ei tõstnud isegi mitte oma toidublogi, kuigi toit on inimeste jaoks väga oluline.
Seda enam, et kolmanda leiu, Meie käopesa, blogist leidsin veelkord kinnitust, et Eesti laste toitumine on väga halval järjel ja arvan, et ise mitu korda päevas kõike nullist vaaritades oleks, mida jagada küll. Kui ma vaid toidupiltide tegemises nii halb ei oleks.
Ja et suvist lugemist ikka jaguks, siis hetk varem leidsin ka blogi, mis räägib eestlaste elust Hiinas. Meie elu Hiinas ja Eestis. Ilustamata, sa oled mu blogrollis!
Kahjuks ei ole ma ikka veel suutnud omale blogrolli tekitada. Kui keegi teab, kuidas seda WordPressis saada, siis olen üks suur silm. Juba enda pärast oleks vaja.
