Mida teha lastega Juminda poolsaarel

Pühapäev oli mul plaanitud puhkepäevaks. Puhkepäev tähendab siis kusagil matkamist. Magasime, ärkasime, sõime ja alles lõunast saime looduse poole liikuma. Niisiis pühapäev lastega Juminda poolsaarel.

Suhteliselt ühehäälselt sai valitud Juminda poolsaar. Mina ei ole seal käinud. Tähendab orienteerumas olen käinud isegi mitmel pool, aga turistipilguga on poolsaar nägemata.

Eesti tundub nii väike, poolsaar kaardil Tallinnale nii lähedal, aga tegelikult minu kodust 1 tund 15 minutit sõitu.

Esimeseks sihtkohaks valisime, peale toidupoe muidugi, Hara sadama, mis praegu on varemeis, aga kus nõuka ajal asus allveelaevade demagnetiseerimise keskus. Kõik Nõukogude lavad pidid olema demagentiseeritud. Allveelaevade demagnetiseerimiskeskus loodi 1956.–1957. aastal. Vee all ja vee peal oli igasugu huvitavaid asju, aga praeguseks on kõik rüüstatud. Kai on lagunemas ja ümber olev meri on väga sügav. Sadam on eraomandis, aga jala võib sinna minna. Keelumärgi juurest on siiski päris palju jalutamist.

Edasi otsustasime natuke matkata. Juminda poolsaarel Majakivi – Pikanõmme matkarada (7 km). Sadamast edasi Virve küla poole sõites jääb kohe tee äärde parkla, kust matkarada algabki. Matkarada on kaheksakujuline ehk siis on võimalik liikuda mitut moodi. Majakivini on erinevatel andmetel 1,2-1,5 km.

Majakivi on mahult Eesti kolmas hiidrahn. Kõrgus 7 meetrit, ümbermõõt 32 meetrit. Sinna sisse mahuks tõesti üks 3-4-toaline maja. Hetkel on kivile viiv trepp rekonstrueerimisel ehk kivi otsa ei saa. Samuti ei saa kivi juurest edasi rabasse ja torni. Rekonstrueerimistööd peaks kestma käesoleva aasta novembrini. Matkaraja kõik teised haru on siiski läbitavad ja käidavad.

Edasi viis tee Tapurlasse. Seal on vana piirivalvetorni moodi torn, kuhu saab ronida, varsti-varsi imeilus sadam (sadama kai on juba renoveeritud) ja rand on mõnusalt kivine.

Ja kuigi kell oli juba palju, tahtsin mina ka poolsaare tipus ära käia. Juminda külas on vaadata palju, aga meie võtsime suuna RMK telkimisplatsile (palju telgiruumi, 2 lõkkealust, 3 lauda, et pikniku pidada), sealt käisime ära merelahingi ohvrite mälestusmärgi juures (ma seda kurba lugu ei hakka siia kirjutama, keda huvitab, leiab ise), mööda randa majaka juures ja oligi aeg Tallinna tagasi sõita.

Oleks teadnud, et seal poolsaarel on nii palju vaadata, oleks hommikul varem välja sõitnud. Nüüd jäi siis nii mõndagi teiseks korraks. Aga meie pere soovitused igal juhul.

Neli matkaselli vanuses 7-40.

PS. Kolga-Aabla rand on ka väga ilus ja Tsitrest olen kirnutanud SIIN.

Rohkem ideid, kuhu minna lastega: https://pillevaljataga.com/matkad/lastega-matkad/