14 Eesti lehtpuud
Hariliku linnainimese looduse tundmine on pehmel öeldes kasin. Seda olen viimasel ajal kogenud nii lastegruppidega metsas käies, Facebooki aiandusgruppides, kust tuleb ikka igasugu pärleid, kui ka oma lihaste tuttavate hulgas. Loomulikult ei juhtu mitte midagi, kui puudel ja lilledel vahet ei tee, aga praeguse info, mille põhjal liigid hävinevad kosmilise kiirusega ja maailm liigub üldse huku suunas, oleks ehk huvitav teada, kui rikkalik me ümbrus siis tegelikult on.
Täiskasvanud inimesele naljalt enam uusi trikke ei õpeta, seda enam, kui huvi ei ole. Lapsed aga vaimustuvad kõigest ja imevad uusi teadmisi endasse nagu käsnad.
Lugesin projekti alustamise hetkel Peep Vainu raamatud „Kõige suurem küsimus“ ja olin just jõudnud oma tugevuste peatüki juurde. Ma tunnen taimi, ma oskan pildistada ja ma oskan ka arvutis igasugu kujundustöid. No kasuta siis ära! Kõik see tuli mulle pähe, kui jalutasin Nõmme turult mööda kergliiklusteed Rahumäe poole ja kasutasin aega mõtisklemiseks. Seega haarasin kohe mõttest kinni ja korjasin tee äärest peotäie lehti. Ilusad, kevadised ja veel ussikeste poolt närimata.
Mida ma siis leidsin?
Kask
Kaske on lihtne ära tunda – väiksed lehed ja heleda mustade triipudega koorega puu.
Tamm
Tamme leht on katsudes paks ja tugev.
Vaher
Pärn
Ainuke südamekujuline leht, mille lapsed tunnevad ära eksimatult. Juulis tunneb pärna ära ka magusa lõhna ja puu ümber oleva sumina järgi.
Toomingas
Kui sa toomingat lehe järgi ära ei tunne, siis nuusuta. Toomingal on väga spetsiifiline lõhn. Kui sa ei tea, milline on toomiga lõhn, siis nuusuta kevadel toomingaõisi. Julgen arvata, et seda lõhna sa ei unusta.
Pihlakas
Omapärase mõrkja lõhnaga puu. Kevadel valged õiekobarad ja sügisel punased marjad.
Saar
Pappel
Linnahaljastuses üsna levinud puu. Ära tunneb meeldiva kaneelise lõhna järgi. Kevadel hõljub see kaugele ümber puu, suvel tuleb siledat lehte natuke hõõruda.
Jalakas
Taas linnahaljastus üsna levinud puu. Lehed suured, kevadel noored seemnelitrid, mida oravad väga armastavad.
Sarapuu
Sarapuu on tegelikult põõsas. Tihti aetakse lehti segi jalakaga. Jalaka leht on suurem, piklikum ja siledam. Sarapuu on katsudes mõnusalt pehme ja nagu karvane. Leidub nii linnas kui metsas.
Hobukastan
Kõige suurem leht, mis jääb kergelt meelde. Kevadel on hobukastani lehepungad kleepuvad.
Haab
Pika-pika ja peenikese varre otsas olev leht. Kuna vars on nii habras, siis kahisevad haavapuud ka kõige pisema tuulega.
Must lepp
Hall lepp
Leppa on meil kaht sorti – sanglepp ehk must lepp ja hall lepp ehk valge lepp. Lehed on tegelikult natuke erinevad. Mustal lepal on nagu keegi tipu ära hammustanud. Hall võib aga teiste karvaste lehtedega kergesti segi minna.
Valik lehti ka ühel pildil koos, et tekiks arusaam, kui suur või väike see leht on.
Lisan siia ka ühe 9 puulehega lehe. Mängimiseks soovitan selle lehe välja printida ja õue kaasa võtta ja mängida näiteks lehejahti ehk vaadata, millised lehti millisel retkelt on võimalik leida. Minul jäi seal Nõmme kergliiklustee ääres lepp leidmata, aga paplit ja kastanit on jällegi metsast tõenäoliselt võimatu leida. Lepad võtsin hiljem oma Hiiumaa kodu aia tagant.
Kui sul on aga isu natuke rohkem lehti jahtida, siis 16 lehega ja 10 erineva variandiga pdf-faili on võimalik osta SIIT. Kui sul värviprinterit ei ole, siis võid lehed ka ise roheliseks värvida.
Mõnusat avastamist!
