12. nädal
Erinevalt eelmisest, hullumeelselt tormilisest nädalast, möödus see nädal rahulikult. Esmaspäeval küll ei tundunud nii. Mina pidin ikka messi asju organiseerima, Vanemal oli alanud koolivaheaeg, Noorem oli kah sel puhul lasteaiast kodus ja Issil on puhkus. Kõigil oli raske leppida juba sellega, et mind nädalavahetusel kodus ei olnud ja kui koju tulin, polnud ka nende päralt. Ühesõnaga pinged olid laes.
Esmaspäeval-teisipäeval tegin siis kõvasti tööd. Isegi lapsed sai maale vanaema juurde viidud ja sinna ööseks jäetud. Kolmapäeva hommikul magasime kõik ennast välja ja sõitsime Hiiumaale. Ega siin suurt valida ei ole, kell 10 on liiga vara, kui tahad hommikul natuke magada ja järgmine läheb alles kell 2.
Ja Hiiumaal ootasid ees kolm imeliselt päikesepaistelist päeva, mil kogu pere oli tõesti palju õues. Eks mineku põhjuseks oli ka see, et linnas kipub noorsugu ainult ekraani vahtima ja õue minna ei taha, Hiiumaal meid telekat üldse ei olegi ja lapse telefonis panin andmeside kinni, nii et tuleb muud tegevust leida.
Kõigepealt tegi Issi natuke puid ja sinna juurde muidugi lõke, viinerid, küpsetatud leib ja lõkkekartulid. Lapsed ehitasid omale kuuseokstest onni ka. Kuna video osutus Facebookis väga populaarseks, panen selle siia ka. Jah, Euroopa Liit tõenäolisel sellist asja heaks ei kiida, aga oma tarbeks ei keela keegi teha ja süüa.
Siis sai veel kuldnokkadele üks uus maja ehitatud. Üles sai pandud selle puu külge, kus oli kunagi minu ehitatud linnupuur. Siis elasid majas igal kevadel kuldnokad, suvel tihased ja vahel piiritajad, kuni maja ära mädanes ja alla kukkus. Näis, kas uus maja ka omaks võetakse ja kes seal elama hakkab. Nüüd ju teised ajad ja teised majad.
Ja lõpuks veel mõned meeleolupildid. Nagu näha, kevad tuleb, aga jube visalt ikka tuleb. Pilte sai palju tehtud, aga praegu sorteerida ei jõua, sest sel nädalal pole siiani veel üldse rahulik olnud.
