Berliini reisikiri

Ega seekord pikka eellugu ei olegi. Nägin novembri lõpus, kui paljudel lennufirmadel ongi alede aeg, pakkumist Berliinist Eestisse 9.99. Ja veel talvisel koolivaheajal. Ma ei ole kunagi sellist pakkumist näinud, seega erutas see mind kõvasti. Helistasin Issile, et mis tema arvab, kui mina läheks lastega Berliini. Tema tahtis kaasa tulla. Minekuks siiski nii soodsaid pileteid ei saanud, seega tuli lennata Riiast. Käidud juba küll, ka koos lastega, tee selge ja saavad hakkama. Suhteliselt kohe broneerisin ka hotelli ning ostsin bussipiletid Riiga. Nii sai Berliiniga kaardi juba ka kuuse alla panna. Berliinis polnud meist keegi varem käinud.

Ja lõpuks jõudis kätte ka see hommik, kui tuli vara ärgata ja esimese LUX bussiga Riiga sõita. Nõmmekatena siseneme tavaliselt Pääskülast ja meie üllatuseks ei maganudki seekord meie koha peal kedagi.  Lennujaama läksime linnaliiniga ja kuna keegi linnas planeeritud hommikusööki süüa ei tahtnud, siis olime lennujaamas üsna varakult. Muide, esimest korda sattusime ka sellisesse olukorda, kus lastega lasti turvakontrollis otse ja eraldi kontrollpunkti.

Berliin võttis vastu udus. Olin otsustanud peale nii ja teistpidi arutamist võtta Berlin Citycard´i, mis annab sõiduõiguse igas transpordivahendis ning lisaks soodustusi turismiatraktsioonidel. Muidu maksab rongipilt linna (tsoonid ABC) täiskasvanutele 3.40 ja lastele 1.70. Pileteid saab automaatidest, mis on ka igal perroonil olemas. Pilet kehtib kaks tundi aktiverimisest ja lubab ka ümberistumisi.

Selgus, et majutuskoha valikuga oli läinud õnneks. PLUS Berlin asub Spree jõe ääres, kolme peatuse kaugusel Alexanderplatzist ja jalutuskäigu kaugusel East Side Galleryst (Berliini müür) ja Oberbaumi sillast. Samas kaubanduskeskus East Side Mall, toidupood Lidl ja palju erinevaid toidukohti alustades Türgi ja Saksa köögist, jõudes Korea ja Aasiani välja. Niisiis sõime ja otsustasime proovida oma kallist sõiduõigust ning käia linnas Decathlonis ning peale seda, kui meid välja visati, ka toidupoes, mille leidsime Ostbahnhofn peatuse keldrist (1 peatus meie elukohast keskuse poole). Laias laastus on Berliinis pühapäeviti kaubanduskeskused ja poed kinni.

Ja muuseumid on esmaspäeviti kinni, seega valisime esimeseks päevaks loomaaia.

Berliini loomaaed

Berliinis on kaks loomaaeda.  Me käisime selles Lääne omas. Vist. Asub kesklinnas Tiergartenis. Wiki ütleb: avati 1844, välialal elab umbes 1400 liiki isendeid. Akvaariumi majas  peetakse lisaks kaladele ja teistele veeloomadele enamikku loomaaia roomajatest, kahepaiksetest ja selgrootutest.

Loomaaia ja akvaariumi ühispilet 22€ täiskasvanu ja 11 laps. Perepiletit ei ole. Mingi kaardiga soodustust ka ei ole.

Kui olime ära seisnud piletisaba ja sisse astusime, siis algul oli tunne, et valisime vale loomaaia – ümberringi paistsid igast asendist kätte nii rongid kui ka kõrghooned. Olin ju jäänud eeltöö tegemisega väga viimasele hetkele. Ometi jäime sinna terveks päevaks ja kuna lapsed väsisid ära (ning me ei taibanud väga palju süüa kaasa võtta), siis jätsime loomad, mida ka Tallinnas näeb, lihtsalt vahele.

Aga loomi, mida siin lähemates loomaaedades ei ole, on palju ja nad on väga ilusti eksponeeritud. Ei mingeid trelle ja betooni. Lisaks tundus olevat pandud suurt rõhku haljastusele, mis on suve poole kindlasti väga ilus. Esimesed heitlehised rodod juba õitsesid, aga palju palju oli alles nuppus.

Lisaks jääkarule sai vaadata ujumas jõehobusid, hülgeid ja väikseid pingviine. Ahvid tegid nalja, polaarhundid ulgusid, must karu möirgas jne. Loomaaias on Euroopa kõige moodsam linnumaja, kus elab 300 (võib olla rohkem, andmed on erinevad, aga linde on tõesti palju) liiki värvilisi linde. Mina sain väga palju väga ägedaid loomaportresid, aga ainult telefoni. Fotoka soovitan kindlasti kaasa võtta.

Loomaaia kõige popim eksponaat on pandapere. Kaks isast pandapoega on sündinud 31.augustil 2019 ehk siis üsna uued. Üks neist on Meng Xiang (kauaoodatud unistust) ja teine Meng Yuan (täitunud unistust). Pandapoegi saab näha selle aasta algusest ja nad olid täiesti väljas. Nende nägemiseks tuleb algatuseks küll ära seista saba ja kauaks pildistama/vahtima/filmima jääda ei saa, sest teised tahavad ju ka, aga armsad loomad on nad küll.

Berliini loomaaed on ainuke Saksamaal, kuhu Hiina pandad lubanud on. Nii täiskasvanud loomad kui nende pojad kuuluvad Hiinale. Järgmise nelja aasta jooksul tuleb loomaaial Meng Xiang ja Meng Yuan kodumaale saata. Nende vanemad, Meng Meng ja Jiao Qing peaksid Hiina tagasi minema umbes 13 aasta pärast. (Allikas: Postimees https://lemmik.postimees.ee/6847040/fotod-berliini-loomaaed-avaldas-pandakaksikute-nimed-ja-sood )

Mulle omale meeldis kõige rohkem aga akvaariumimaja.

Teisel päeval oli plaan algatuseks ära võtta kõige kaugem punkt ja hakata siis linna poole tagasi minema.

Kohe tänava otsas oli meil Oberbaumi sild.

Ehitatud 1732. Esimene sild, mida mööda U-bahn üle Spree sõitis. Sai sõja ajal kannatada ja oli hiljem muidugi piiripunkt Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel. Imeilus ehitis igal juhul.

Berliini müür ja East Side Gallery

Kui Berliini vaatamisväärsuste peale hakata mõtlema, siis esimesena tuleb tõenäoliselt pähe müür. Eks neid juppe ole alles siin ja seal, aga üks korralik on kohe seal silla kõrval.

Peale II Maailmasõda oli Saksamaa jagatud Ida- ja Lääne-Saksamaaks. Läänes oli teadagi parem elu ja selleks, et ida pool päris tühjaks ei jookseks, otsustas Saksa DV kindlustada riigipiiri ja rajada Berliini müür. Müür oli piiriks 13. august 1961 – 9. november 1989. Müüri kogupikkus oli 156,4 km, sellest 112 km betoonplaatidest või tellistest sein. Praeguseks on müür peaaegu täielikult lammutatud.

1,316 meetri pikkuse jupi ida küljele joonistati 1990 150 teost. Kõik on kenasti autori andmetega varustatud. Selle aja jooksul on neid teoseid soditud ja uuesti üle joonistatud. Praegu oli küll üldmulje väga hea.

Kõige popim teos on Leonid Brezhnevi ja Erich Honecker´i suudlus (autor Dmitri Vrubel, pilt number 25 ehk siis küllaltki silla pool otsas). Päeval oli rahvavaba hetke väga raske tabada, seega käisin õhtupimeduses uuesti pildistamas.

Lastega küll väga süveneda, lugeda ja nautida ei saanud, sest neid lihtsalt sellised asjad ei huvita.

Berliini olümpiastaadion

Berliinis toimus suveolümpia aastal 1936. Staadion on praegu Euroopa suurim jalgpallistaadion mahutades 70000 inimest. Issi tahtis seda vaatama minna. Mis seal ikka, hüppasime siis hommikul oma majutusasutuse juurest rongi peale (S-bahn) ja sõitsime teise linna otsa. Ümber istuma ei pidanud. Olgu kiidetud Berliini ühistranspordisüsteem, mis on tõeliselt loogiline, kiire ja mugav.

Pilet 18 eurot. Staadionile sisse lasti ainult ühest sektorist ja üles rõdule teisest sektorist, aga staadion muidugi suur ja aus. Samas kompleksis on veel ujula, jäähoki väljak ja üht-teist veel.

Edasi mõtlesime ära proovida ka metroo (U-bahn) ning sattusime sellega Brandenburgi väravate juurde.

Brandenburgi väravad

Brandenburgi margi ja Berliini linna vaheline läänevärav ehitati aastatel 1788–1791 Preisi kuninga Friedrich Wilhelm II käsul. Väravat kroonib kvadriigal saabuva võidujumalanna Victoria skulptuur. Lääne- ja Ida-Berliini piiriületuskoht kuni Berliini müüri ehitamiseni 1961. aastal.

Reichtagi (Riigipäeva) hoone

Sinna oleks tahtnud sisse minna, aga kodutöö oli tegemata ja kohapeal selgus, et algatuseks tuleb täita avaldus, mis vaadatakse üle ja alles siis, kui kinnitus antud, on võimalik majja sisse minna. Kui oleks teisipäeval avalduse täitnud, oleks esimene vaba aeg olnud reeede õhtul umbes 21.30. Me selajal olime juba kodus, nii et ei hakanud täitma. Kui oleks aga päeval tahtnud vaatama minna, siis tuleb suisa mitu nädalat aeg ette broneerida. Kõige pikemalt saab aja kinni panna juba xx kuud ette. Nii et ka see jäi järgmiseks korraks.

Ära tulles sattusime täiesti juhuslikult Berliini keskjaama. Muide, Reichtagi ja jaama vahel käib tuliuus metrooliin, mis sõidabki ainult edasi-tagasi. Julgen arvata, et mitte ainult turistide pärast.

Jaamahoone on aga hiigelsuur. Perroonid mitmel tasandil, poed ja söögikohad. Aga WC maksis terve euro ja lõpuks me kaotasime ainult raha ning sisse ei õnnestunud saadagi. Liiga keeruline masin oli 😀

Kuna olime edukalt edenenud, otsustasime ka Teletornis ära käia. Sea enam, et oli ainuke päikeseline päev.

Berliini teletorn (Fernsehturm)

Meeldivalt kesklinnas.  Torn on 368 meetrit kõrge, olles Saksamaa kõrgeim ehitis. Piletit ette ei olnud ostetud, mis tähendas, et algatuseks seisime piletimüügisabas (Berlin citycard´iga 40.40 perele) ja pärast liftisabas. Kui lõpuks üles olime saanud, siis päike just loojus ja vaade linnale olu muidugi imeilus. Vaatasime kaks ringi ja seisime uuesti liftisabas, et alla ka saada. Enne pimedat olime siiski all.

Maailmakell
Püstitati 1962 ja selle kella abil on võimalik kindlaks määrata praegune aeg 148 suuremas linnas kogu maailmas. Kõrgus koos skulptuuriga 10 meetrit. Numbritega ketas linnade kohal liigub ja teeb ööpäevas ühe ringi. Kui kell pole täpselt täistund, siis on ka numbrid nihkes ja minutit tuleb silma järgi hinnata. Kord tunnis pöörleb ka kella peal olev päikesesüsteemi skulptuur.

Saksa tehnikamuuseum

Koolivaheaja reisi kolmandaks päevaks olime valinud Saksa tehnikamuuseumi. Imeline kompleks Spree jõe kaldal. Pilet neljale Berliini Citycardiga maksis 14 eurot ja selle raha eest võib terve päeva terves kompleksis ringi kolada. Ainuke, mida me ei teadnud, oli see, et tuli kustutati majades ära juba kell 17.20, et 17.30 oleks ikka välisuks lukus.

Aga vaatamist ja katsumist on seal kõvasti. Näiteks meie teaduskeskuste moodi Spectrum, mis on mõeldud lastele. Nagu ikka optilised illusioonid, valgus, heli, mehhaanika. Kuigi oli veebruar, oli hullunud lapsi majas palju, jooksid ringi ja kiskusid ilma süvenemata kõike. Mina tahtsin igal pool süveneda, mida eksponaadiga tahetakse näidata ja nii me lõpuni ei jõudnudki, aeg sai lihtsalt enne otsa.

Jõudsime vaadata ronge, laevu, lennukeid, fototehnikat jaa filmiajalugu arvutiteni välja ja seda kõike oli väga palju. Suured saalid, muljetavaldavad kollektsioonid. Alates puust jalgratastest, vagunitest ja lennukitest üsna tänapäevani välja. Taas midagi, kuhu tasub teinekordki minna.

Välialale me ei jõudnudki, aga ega polnud plaaniski. Ilm oli tol päeval täpselt sama lörtsine nagu meil kodus.

Rongide, laevade, lennukitega samas majas on kohvik ja söögikoht. Spectrumi majas on kohvik ja kusagil väljas ka söögikoht. Meie ei hakanud kohugi minema, vaid sõime oma lõuna samas majas. Praed suured, aga raha muidugi küsitakse korralikult.

Checkpoint Charlie (C)

Kõige rohkem tuntud piiriületus koht Ida – ja Lääne Saksamaa vahel aastatel (1947–1991).
Kontrollpunkt Charlie sai oma nime tähestikust. (Teised olid Alfa ja Bravo … a, b, c). 1962. aastaks oli see kontrollpunkt ainus koht, kus Berliini külastavad välismaalased said minna läänest itta ja tagasi.

Ida-Saksamaa valitsus püstitas Berliini müüri 1961. aastal, et takistada oma kodanike põgenemist jõukamasse Läände. Vahetult pärast müüri ehitamist käskis president John F. Kennedy USA vägedel ehitada seina eri punktidesse kolm kontrollpunkti, mille kaudu diplomaatiline korpus ja liitlasväed saaksid siseneda Lääne-Berliini. Kõige kuulsamaks sai Checkpoint Charlie.

Kontrollpunkt Charlie sai oma nime foneetilisest tähestikust. (Teised olid Alfa ja Bravo … a, b, c). 1962. aastaks oli see kontrollpunkt ainus koht, kus Berliini külastavad välismaalased said ületada läänest itta ja tagasi. Kontrollpunkt, mis asus Berliini südames Friedrichstadti naabruses, oli paljude filmide objekt ja seda ilmusid sageli külma sõja ajal rippunud spiooniromaanides.

Kontrollpunkt Charlie eemaldati 1990. aasta juunis, kui Saksamaa taasühinemine oli peaaegu lõpule viidud. Eemaldamine ei olnud keeruline, kuna ameeriklased ei ehitanud kunagi alale püsivaid konstruktsioone.

Veel:

Shopping
Poode on palju, poed on suured, kaubanduskeskused on suured. Kui huvi on, tasub aega varuda.

Schönefldi lennujaamast saab linna rongidega S45, S9 ja RB14. Läbida tuleb 3 tsooni, seega pilet täiskasvanutele 3.40 ja lastele 1.70. Enne sõitu tuleb pilet vastavas automaadis aktiveerida. Ühistranspordis piiksutamist ei ole ehk saab ka jänest sõita. Kui aga vahele jääd, saad trahvi.

Poed on pühapäeviti üldjuhul kinni
Tööpäevadel pannakse õhtul poed kinni kell 20, toidupoed siiski lahti 22ni.
Vein on odav. Liitrise paki saab 1.29 eest, Prosecco 2.49

Paar kohalikku toitu, mida tasub proovida:
Karrivorst
On saksa päritolu kiirtoit, mis koosneb aurutatud ja seejärel praetud sealihavorstist, kuhu on peale pandud ohtrat spetsiaalset ketšupilaadset kastet ja karripulbrit ning friikartulitest või kartulisalatist. Toidu mõtles välja Herta Charlotte Heuwer juba 1949 Berliinis ja see on väga popp siiani.

Berliiner
Pärmitaignast õlis praetud sõõrikulaadne toode, mille sees on marmelaad või moos. Peal tuhksuhkur. Täidise võivad olla ka peenemad või ei ole seda üldse.

Kel rohkem viitsimist, siis täispikk video reisist on SIIN

Pildigalerii (kõik pildid ja videod on tehtud telefoniga).

Kulud (4,5 päeva, 4 inimest):
Transport (buss, lennuk, linna citycard): 272,84
Öömaja (4 ööd): 269,07
Teletorn: 40.40
Loomaaed: 66
Olümpiastaadion: 18
Tehnikamuuseum: 14
Meelelahutuse piletid KOKKU:138,4
Toit väljas: 90,4
Toit poest: 98,08
Toit KOKKU: 188,48

KOKKU: 868,79