Lastega Poolas Masuurias

Poolas käisid isa, ema ja lapsed vanuses 8 ning 10. Seekord mingit eellugu väga ei olegi, lihtsalt mõeldud-tehtud-nähtud. Pakkisime matkavarustuse auto peale ja läksime vaatama, millega Poola Masuuria osa üllatab.

I päeva eesmärgiks oli jõuda Lõuna-Lätti Tervete park, millest kirjutan eraldi.

Öö Tervete järve ääres tasulises majakeses (mammadaba.lv). Kena vaikne koht.

II päeval jätkus sõit Poola poole. Teele jäi  Siauliai ristimägi (tasuta)

ja Kaunas, kuhu tahtsin minna mina, aga mis oli mulle ka pettumus. Linn tühi, peatänav remondis ehk välikohvikuid pole ja liikumine ainult mingite piireaedade vahel. Jõeäärne muidugi ilus, aga muidu ei tasunud küll mitut tundi kulutada.

Öö Poolas Augustowis. Facebookist leitud soovitus ja armastus esimesest silmapilgust. Imeilus järv imeilusa kaldaga. Ujumivõimalus ja vaikne.

III päev

Papugarnia Elkis (tasuline -umbes 11,18 eurot 4 inimest)

Noorem tahtis papagoisid näha ja kuna selliseid kohti tundus olevat igas linnas, valisime Elki, sest see oli teel järgmine linn. Iseenesest jube koht. Sees oli juba grupp lapsi, kes olid papagoidel kõhud täis söötnud ja enamik linde juba tukkus ning neid segada ei tohi. Ostad pileti, ostad topsi toitu ja siis papagoi tuleb sööma, kui tahab. Töötajad aitasid ka linde käele tõsta, kui mõni väga kurvaks jäi. Enne tuli kõik kõrvarõngad ja sõrmused ära küljest ära korjata ja fotokott kästi maha jätta, aga nööpidest ei rääkinud keegi. Mul oli tükk tegemist ühe rohelise papagoiga, kes tahtis mul pluusi seljast ära süüa ja keeldus  ära minemast. Vanem kartis, aga noorem jäi igal juhul rahule.

Gizycko veetorn (tasuline, sularahas, umbes 12 zl suur ja 6 väike, aga võis ka olla mingi suurem summa)

Linnake, mis jäi otse teele ja kuna olin veetorni, mis on praegu kasutusel muuseumi ja vaatetornina maha märkinud, tegime peatuse. Selgus, et kaardimakset ei oleja tuli sularaha jahile minna. Kuna automaadid olid kõik mööda peatänavat edasi, käisime enne söömas ka ära. Olin meile välja valinud koha, mis osutus sööklamoodi asjaks (Bar Omega) – tellid, mida soovid ja iga asi maksab. Menüü käsitsi seinale kirjutatud, teenindajad peale poola keele muud ei oska. Õnneks on poola keel vene keelele üsna sarnane, seega tellisime 4 kotletti, kartulit ja salatit. Peale mõningat ootamist toodi hiiglaslik paneeritud seasnitsel kartulipudruga, juurde taldrikutäis salatit ka. Kõik see neljale pluss üks klaas kompotti ja pudel vett 22 raha. Pole paha. Portsud olid üldse igal pool hiigelsuured ja kahju et sealt sööklamenüüst midagi kohalikku ei õnnestunud välja õngitseda.

Siis aga saime lõpuks torni ka. Üles viib lift, üleval on kohvik ja kui trepist minna, siis vahepeal on natuke muuseumi ka.

 

Hiljem kodus telefonis lahti olnud lehekülgi Masuuria kohta üle lugedes selgus, et Gizycko on poola suvepealinn ja oleks ehk tasunud veel natuke rohkem ringi vaadata. Käisime küll peatänaval, veetornis ja mänguväljakul, aga järve äärde ja promenaadile ei jõudnudki ja ühtegi lossi ega kindlust ei vaadanud.

Hundikoobas (tasuline, perepilet 13,62 + parkimine)

See oli Issi soov ja sättisime külastuse nii, et ei oleks enam tippaeg. Selguski, et metsa vahel palju rahvast ei ole. Parkimine tasuline, sissepääs tasuline ja lisaks ostsime veel 5 kohaliku eest kaardi, et aru saada, kus miski on. Samas rada on ees ja inglisekeelsed sildid oldi ilusti olemas. Ainult et pea kuhugi enam sisse ei saa (ainult garaaži ja mingisse sama vähetähtsasse akendega hoonesse sai), nii et vahtisidki ainult mingeid puruks lastud betoonjunne metsa vahel. Õnneks perepletile kulunud 13 eurot ei ole ka ulmeraha.

Hiljem selgus, et lähedal on ka olemas punkrimuuseum, kus oleks punkrisse ka sisse saanud. Kõrval on ka Mazurlandia park http://mazurolandia.pl/ aga kuna olime Tervetes juba käinud ja plaanisime Kaszubski parki minna, siis jätsime ühehäälselt vahele ja hakkasime öömaja otsima.

Öömaja leidsin Waze kaarti uurides, (10-687 Zazdrość, Poola), lauad-pingid, järv, kus ujuma ei saa, sest kaldad on liiga roosed, vaatetorn, niidetud muru. Väga mõnus. Google andmete võib Poolas igal pool magada, kui tegu pole rahvuspargiga. Rahvusparkides ööbida ei või.

IV päev

Öösel hakkas sadama ja hommikul ka veel sadas. Pakkisime oma märjad asjad kokku ja matkarajale ei läinud, kuigi oleks väga tahtnud näha, milline on üks Poola matkarada.

Elblagi kanal (vaatamine tasuta)

Järgmine punkt oli Elblagi kanal, et mõnd ülevedamist vaadata. Laevale ei hakanud pressima, sest esiteks kestab sõit pea 5 tundi ja laevalt ei näe niikuinii, kuidas need asjad tegelikult käivad.

Kanali pikkus 82 km ja see ühendab Masuuriat Läänemerega ehk liigub järvedes ja järvede vahel. Kõrguste vahe selles loos on 99,2 meetrit ja selle läbimiseks on välja mõeldud lüüsid kolmes kohas ja viis mäkkevedu kuival maal. Meie sattusime Jelenie üleveo punkti, kus tõusu on 22 meetrit ja veo pikkus 433 meetrit. Vaatama saab minna igasse punkti ja kanali kaldal jookseb ka jalgrattarada.

Kuna vihma sadas, siis pildid on hallid, aga muidu tõeliselt ebareaalne asi.

Malborki ordulinnus (tasuline, pilet audiogiidiga neljale 38,54)

Otsustasime enne Gdanskit ka maailma suurima punastest tellistest laotud ja gooti stiilis linnuse ära võtta. Lõuna sõima Malborkis ja linnuse juurde jõudsime ilusti keset päeva, mis tähendas, et kohale oli tulnud veel palju teisi inimesi. Pilet 38,54 eurot, kaasa saab audiogiidi, mis karjatab rahvast ilusti mööda kindlat rada läbi lossi. Nii suure hoone kohta oli see ringi siiski hämmastavalt pisike, seega väga paljudesse kohtadesse lihtsalt ei lasta.

Hoone üllatas oma iluga, tõesti palju marmorit, pitse ja satse. Kuna lapsi huvitas ainult ee, kuhu audiogiid järgmisena suunab, siis jooksime sealt suhteliselt kiiresti läbi ning peenemaks uurimiseks tuleb uuesti minna, aga siis juba kas vara hommikul või hilisel õhtul. See mass ei olnud nauditav.

Linnus asub Nogati jõe paremal kaldal ja teisel pool oli soo. Selle rajamine algas 1274. Hiigelehitise rajamiseks kasutati üle miljoni tellise ning ehitustööd kestsid umbes 230 aastat. Malborki linnusest sai 14. sajandil Saksa ordu keskus. Teise maailmasõja ajal lammutati linnus peaaegu maatasa ja on hiljem taastatud.

Peale linnusekülastust broneerisin majutuse Gdanski kesklinnas, et autole oleks parkimiskoht ja et saaks ilma autota kõik käigud tehtud. Kui oleks olnud, oleks ehk kahekski ööks võtnud. Seega õhtuks Gdanskis.

V päev

Gdansk

Gdansk on Poola suurim sadamalinn, elanikke rohkem, kui Tallinnas. Vanalinna peetakse Läänemereäärsete linnade kaunimaks ja see oli tõesti kaunis. Ainult nagu ikka tohutult ülerahvastatud.

Vaatamisväärsused wikipedia andmetel:

Długa tänav (Pikk tänav)
Kuninglik tee
Basilika Mariacka – Maria basiilika, Euroopa suurim gooti stiilis telliskirik.
Złota Brama (Kuldne värav)
Ratusz Głównego Miasta (Główne Miasto raekoda)
Długi Targ (väljak) ja Neptuni purskkaev
Żuraw – keskaegne sadamakraana
Dwór Artusa
Zielona Brama palee-värav
Długie Pobrzeże tänav ja Motława jõgi
Ratusz Staromiejski (Stare Miasto raekoda)
Oliwa katedraal ja park
Vanalinna majad ja kirikud
Gdański raudteejaam – kaunimaid raudteejaamu Euroopas.

Tuiasime seal linna peal ringi, vaatasime, kuidas silda üles tõsteti ja alla lasti, sõime jäätist, sõitsime vaaterattaga. Noorem tahtis piraadilaevaga ka sõita, aga selle piletid magasime maha, seega sõitsime mossitamise saatel hoopis tavalise laevaga. Veetramm on Gdanskis ka, odavam, aga mitte nii väga.

Kui olime piisavalt vahtinud ja lõunat söönud, otsustasime, et ei läheveel koju ja Gdanskisse ka ei jää, vaid sõidame edasi Slowinski rahvuspargi poole eesmärgiga käia ära Lacka düünil. Ega päris täpselt ei teadnud, kus need on. No kui suur see rahvuspark ikka olla saab ja äkki on viidad, aga park on suur ja viitadega tundus mulle nii sealkandis, kui ka Masuurias, kehvad lood.

Google andmetel on sinna Gdanskist üle 100 km sõitu ja see võiks võtta 2 tundi. Murelikuks tegi see, et Waze ja Google juhatatud punktid erinesid üksteisest pea 100 km.

Esimesena leidsin, et tuleb minna hoopis Lebasse, aga seal vaatas vastu miljon inimest ning ei mingeid düüne. Üks silt nagu oli, aga meie valitud tee lõppes tupikuga rannas. Hakkasime juba sinna 100 km edasi sõitma, aga minul hing ikka ei anna rahu. Miks sõita 100 km edasi, kui midagi pole kindel?

Ja järgmisena selguski, et Google juhatas rahvuspargi piirile, mis oli täiesti õige tee, aga selle teadmisega poleks meil tol hetkel midagi peale olnud hakata. Sellest teeotsast sõitsime lihtsalt mööda, sest ei märganud, et tupikumärgi all oli laiend, et alles 1800 m pärast. Kui lõpuks jõudsime õigesse parkasse, siis selgus, et päikeseloojanguni on 1 tund, aga düünideni  5,8 km ja rattaid enam ei laenutata ega elektribuss ei sõida, seega ei jõua käia. Mis teeme? Püüame ööbida linnas, kus on juba niigi miljon inimest? Lapsed juba päevast väsinud ja tigedad ka. Peaaegu oleks juhe kokku jooksnud.

Leidsime kämpingu kusagil eemal, helistasime sinna, aga sealt öeldi, et neil ka miljon inimest, aga tulge vaadake ise, äkki leiate omale mõne koha, kuhu mahute. Neil kogu aeg keegi tuleb ja keegi läheb ning ülevaade puudub. Hakkasime siis sinnapoole sõitma, kui mul tuli mõte, et vaataks, mis Bookingus on. Ja juhuslikult oligi majake just selles külas, kus me parajasti olime. Aga siis tuli leviauk, seega keerasime õue, mis tundus õige, aga osutus valeks. Seal inglise keelt kõnelev neiu muidugi väga lahke, et muidugi võib jääda, aga enne tuleb peremehelt küsida. Ja kui peremees ei luba, siis küsime naabritelt. Peremees lubas, aga küsis 30 eurot. Võtsime, sest diil ikkagi juba koos ja hakka nüüd uut otsima, seda enam, et see oli rahvuspargile nii lähedal ja tont seda teab, mis seal kämpingus on või ei ole.

Nii magasimegi kellegi aias noorte õunapuude vahel. Lastele jättis kustumatu mulje triibuline kassipoeg ja hommikul ei jätnud kukk enne kiremist, kui mingi teine kukk kusagil kaugemal talle vastas.

VI päev

Seega saime vara liikuma, aga mitte nii vara, kui oleks tahtnud. Teel kedagi ei kõndinud, kui end rannale murdsime, siis imestasin inimtühja imeilusa ranna üle, aga terveks päevaks see ei jää nii. Kui düünidele jõudsime, olid seal juba rahvamassid ja neid toodi elektribussidega pidevalt juurde. Kuna me olime juba 4 tundi kulutanud, tulime ise ka selle bussiga tagasi. Olime ainsad ja järele tuli täiesti tühi buss. Tee oli rattaid ja jalakäijaid paksult täis. Nii et lõpp hea, kõik hea, aga kaotasime palju aega ja tagasisõidul tuli mõni planeeritud punkt vahele jätta. Üks ots sõitu maksis 13 eurot, kaardimakset ei ole. Rattarent oleks olnud 10 kohalikku inimene 1 ots. Tagantjärele tarkus. Aga samas poleks siis randa saanud. Käisime ikka Läänemeres ujumas ka ja lapsed meenutavad siiani, kui mõnus see oli. Mõnus temperatuur, mõnus laine, mõnusalt kiiresti sügavaks, liivapõhi.

Slowinski rahvusark Lakca düün (Wydma Łącka)

Rahvuspargi  põhiline vaatamisväärsus on suur hunnik (Euroopa suurin) liikuvat liiva, mis liigub erinevatel andmetel 2-10 meetri taastas. Ida poole, sest põhiliselt on lääne tuule. Kõige kõrgem tipp on Lacka düün on väidetavalt üle 40 meetrit kõrge.

Ja ongi näha, kuidas liiv on lihtsalt liikunud metsa ja puud on liiva sees. Mäe all on aga üsna soine. Lased jooksid sealt üles-alla. Poolel teel on ka 114 meetri kõrgune Rowokół Hill, mille otsas on veel vaatetorn. Kohapeal olles oluliselt võimsam elamus, kui piltidelt võiks tunduda.

Edasi hakkasime otse koju tulema. Lõuna Elblagis, öö taas Augustowis järve ääres. Seitsmendal päeval jõudsime Poolast Jurmala veeparki, mis oli lastele preemiaks lubatud ja öösel olime kodus.

Lühidalt: 7 päeva, 6 ööbimist
Läbisõit: 2681 km
Eelarve (4 inimest): 850€
Kütus + parkimised: 200€
Ööbimised: 127 €
Sissepääsupiletid: 255€
Kõige suurema summa sõime ära

Mõned tähelepanekud:

• Igal poole interneti levi ei ole
• Igal pool kaardiga maksta ei saa. Küll aga võetakse vastu eurosid
• Öömaja tasub küsida igalt poolt 😀
• Toiduportsud on suured
• Teed on head, aga ummikuid palju, külades kiirus 50 km/h ja külasid on palju, lisaks liikus teedel igasugu põllutöömasinaid, kellest on tükk tegu mööda saada.
• Linnad ja külad on väga ilusad, aga veeäärsed kohad on väga ülerahvastatud.
• Poolas võib telkida igal pool, kui sa ei ole just rahvuspargis või mägedes. Kämpinguväliselt ühtegi telkijat kusagil ei näinud.
• Vene keelest saavad aru ka need, kes väidavad, et nad mingit muud keelt ei oska.
• Tõlgib Google Translate appi camera funktsioon.

Leht Poola rahvusparkide kohta: Poola rahvuspargid