Kaibaldi liivik Hiiumaal
Ei noh, sellel suvele tuli nüüd nii äkiline lõpp, et ei oska sellel ilmaga kohe midagi peale hakata. Hetkel näitab kraad 14,2 kraadi.
Juba eile ei osanud, kuigi eile oli nii 19-20 kraadi. Aiast nagu hetkel midagi kiiret purki panna ei ole. Ooo, kas ma tõesti olen suutnud köögist järje ära likvideerida? Tavaliselt ma päeval tassin ja korjan ning õhtul töötlen.
Ühesõnaga mingit kiiret asja ees ei olnud ja rannailma ka ei olnud. Mõtlesin siis, et kuna mul on võimalik, siis võiks ju lastega kuhugi sõita. Pakkusin neile välja Kassari ja Sääre tirbi, sest Käina on keskelt läbi Hiiumaa ka umbes 40 km kaugusel, seega mitte üleliia kaugel ja tegevust kindlasti leiab. Nemad, ilma, et nad teaksid, mis koht see on, kuulutasid ettevõtmise igavaks. Ok, istume kodus edasi. Ma võin kodus oma e-raamatut ka lugeda.
Aga lastel igav ja virin kestis, seega pakkusin järgmisena välja Kärdla suuna ehk Eiffeli torni, sest see neid erutab, aga head niisama kätte ei saa, enne seda vaja läbida ka muud vaatamisväärsust sel suunal. Tõesti ei tundunudki enam nii igav plaan.
Kuna mul eelmisest päevast midagi soojendatavat järel ei olnud, pidin veel enne lõunasöögi tegema ja lastel kõhud täis söötma enne, kui metsa läheme, sest mina seal Kaibaldi nõmmel pole peale keskkooliaega käinud ja siis ka keegi teine viis ning mitmelt poolt olin lugenud, et seda ei olegi nii kerge leida. Ühesõnaga ei tea, palju seal käima peab või kaua aega läheb.
Tagantjärele võib öelda, et seda oli ikka väga kerge leida. Juba kruusateedel toimus selline kihutamine, et hoia aga eest. Parkimiskoht oli autosid ja mootorrattaid täis ning teedel liikus rahvast, seega võta ainult sappa.
See Kaibaldi liivik erutas mind tõenäoliselt rohkem kui lapsi, sest lillad kanarbikupuhmad õitsesid keset kollast liiva ja see on ikka harjumuspärasest nii teistmoodi, nii et pildistasin neid tutte siit ja sealtpoolt lisaks lapsi ja ennast nende taustal. Aga nii või teisiti on see üks uskumatult võimas liivaväli.
Tagasi tulles olin loominguline ja leidsin tänu sellele mõnusa otseraja, mis päästis meid liivastel teedel trampimisest, lapsed aga hädaldasid, et emme eksita meid nüüd ära ja me peame auto leidmiseks veel palju palju käima. Ei usalda nad ka üldse minu metsaas orienteerumise võimet.
Kuidas leida?
Kõige lihtsam vast on Google kaardile sisse kirjutada Kaibaldi liivik. Kärdla poolt tulles suunab see kaart sind pikale-pikale sirgele kruusateele (3,9 km), teeristil pööre paremale ja varsti ongi paremal tee ääres Pihla-Kaibaldi looduskaitseala või midagi muud taolist tutvustav infotahvel.
Edasi tuleb mööda sirgeid liivaseid teid jala minna ja ühtegi suunavat viidet kusagil ei ole, aga laisa laastus esimesel teeristil pöörata paremale ja siis millalgi veel vasakule ja ongi olemas.
Käimist ei ole üleliia palju ehk siis jõukohane ka pisematele. Liivakühvel ja ämberasuks aga kindlasti kaasa võtta.
Teisi huvipunkte, mida külastada koos lastega leiab lehelt: Teeme koos lastega.
