Kuhu minna lastega Hiiumaal: Neljateeristi õpperada
Kui nägin hiliskevadel, et Postimehes soovitas siinsamas meie juures olevat Neljateeristi õpperada, siis mul tekkis uudishimu see ka oma silmaga üle vaadata.
Olgem ausad, ma ei olnud seal kunagi käinud. No mida saab Kõpu metsas olla sellist, mida me veel näinud ei ole? Aga kui soovitatakse, siis äkki on.
Raja alguse leiab kätte, kui enne Kõpu küla leida RMK Kalurikoja metsaonni ja Mägipe telkimisala viit ja selle suunas paremale pöörata. 2,5 kilomeetrit kruusateed ja ühel hetkel jääb teest vasakule parklamoodi tähistamata asi, see ongi õige koht auto parkimiseks. Natuke veel mäest alla ja ongi nelja tee rist ja matkaraja algus. Silt lubab, et rada on 3,3 kilomeetrit, kas see ka nii on, ei saanud kontrollida. Telefon, mis vahemaad mõõdaks, jäi seekord koju lauale.
Neljateeristi õpperaja algus on maaliline. Ilusti siniste märkidega tähistatud ning infotahvlitega varustatud ka. Raja äärde jääb allikaline Möirasoo, suured jugapuud, suured sipelgapesad, kilpjalgu, mustikaid, segametsa, kuusikud ja mände. Lastele meeldis väga Mägipe randrahn ( Graniit, 9,0 X 4,5 X 3,5 m), millel isegi kaks treppi ronimiseks. Teine rahn ( Süllasoo Jaanikivi ) asub Kalurikoja metsaonni juures.
Rada on huvitav ja vaheldusrikas, kulgeb mööda metsateid ja sihte, ranna pool niisama mööda luiteid, kuni jõuabki randa välja. Seal saab teha pikniku ujuda või niisama jalga puhata.
Sealt edasi enam tähistusest mina aru ei saanud. Tegelikult tulebki sealt lihtsalt mööda kruusateed parklani tagasi tulla. Seda on terve kilomeeter ja ülesmäge. Lisaks hindan mina edasi-tagasi sõitvate autode tõttu selle lõigu suhteliselt ohtlikuks. Silmad-kõrvad peavad igal juhul kogu aeg valvel olema, et keegi kurvi tagant suurel kiirusel välja ei lendaks.
Sinna kruusatee äärde jääb ka üks allikas, aga kuna see ei ole raja osa, siis sinna ühtegi viita ei suuna.
Ühesõnaga raja esimene osa on väga põnev ja mõnus kõndida, aga viimase kilomeetri oleks kruusatee asemel võinud kuhugi metsa viia. Rada tagurpidi läbida ka ei oska soovitada, sest tõenäoliselt rajatähised ei paista.
Meil kulus raja läbimiseks 1,5 tundi. Kivide otsas ronisime, lained vaatasime, aga pikniku ei pidanud ja samm oli ka üsna kiire. Ilm lihtsalt oli Eesti suvele kohaselt pilves, tuuline ja külm, aga see-eest sääsevaba.
Mõnusaid seiklusi!
