Kuidas riietuda Islandile minnes?
Kuidagi on juhtunud nii, et viimase 7 kuu jooksul olen juba kolm korda kuhugi lennanud. Kaks korda üksi ja korra kogu perega. Viimati olin siis eelmisel nädalal Islandil.
Pakkimise sain selgeks juba keskkooli ajal, kui tegelesin natuke rohkem kergejõustikuga. Vahel tuli ette, et nädalavahetusteks tuli mandrile võistlustele sõita. Ikka nii, et reedel ära ja esmaspäeval tagasi. Kui ma ka algul väristasin kätt, et mida tuleks kolmeks ööks kodust eemal olles kaasa pakkida, siis hiljem käis koti pakkimine une pealt. Ja kui ka jäi midagi maha, siis asendamatuid asju ja lahendamatuid olukordi ei ole olemas.
Hiljem, kasvõi kolmeks-neljaks nädalaks kuhugi sõites, ei mäleta küll, et oleks väga vara pakkima hakanud. Ja igasugu niidid-nõelad-pesunöörid on ka alati kaasa saanud. Ja veel ütleb kogemus, et asju on alati pigem liiga palju kaasas.
Ühesõnaga ma väga ei põdenud, kui tuli võimalus juba 9 päeva pärast nädalaks Islandile sõita. Ilma lasteta. Sellest pakkimisest ma pikemalt ei kirjuta, sest Islandi ilm on äärmuslik ja meil oli tegemist matkareisiga, kus magamine telkides ja toit tuleb ise valmistada. Küll aga paar sõna riietest. Riiete kaasapakkimise teeb lihtsaks see, et asjad on juba palju kordi testitud ja oma eelistused on välja kujunenud.
Kui Islandil lennukist välja tulin, arvasin, et seda nädalat ma küll üle ei ela. Tuul oli lihtsalt nii külm. Edaspidi läks aga asi palju paremaks. Kõige vajalikumaks asjaks osutus soe pesu. Käis siis nii teksade, softshellpükste või vihmapükste alla. Mina eelistan Brynje võrku, on kuidagi õhulisem ja tundub õhem, aga muud eelist näiteks meriinovillase pesu ees ei olegi.
Vihmapükse nii väga vaja ei läinudki, softshellid ajasid üsna tihti asja ära. Softshell on väga tänuväärne materjal – tuulekindel ja mingil määral peab ka vett. Miinuseks on see, et peaaegu üldse ei hinga. Või noh, mis ma ka tean. Oma noname püksid ostsin ma mõne euri eest kaltsukast ja selle raha eest on jällegi pükse rohkem kui küll.
Teine oluline asi on koorikjope. Need on viimasel ajal nii kerged, õhukesed ja ilusad. Minu oma oli juba vana ja otsustasin Matkaspordist uue skoorida. Eelduseks hea veepidavus. Valida oli nii 15 000, kui ka 20 ja 30 tuhande mm vahel. Number näitab vee survet meetrites, mida kangas talub. Näiteks tootel märgitud veekindlus 5000mm tähendab, et 24 h jooksul 5-meetrine veesammas kangast läbi ei pressi. Mida suurem number, seda rohkem küsitakse üldjuhul raha. Ma võtsin 100 raha eest selle viieteisttuhandese ja jopet on küll ja veel, kuigi Islandi vihm oli midagi muud, kui meie oma. Meie oma on selle kõrval tõesti puhas tibutamine.
Vahekihiks olid kaasas õhuke fliis, paks fliis ja sulejope. Mägedes ehk siis aktiivselt liikudes oli seljas ainult õhuke fliis. Sulejopet oli jope alla vaja siis, kui õhtul niisama laagris passida. Ka Islandi tuul on üsna ebamugav. Mingeid t-särke kuhugi vahele ma ei pannud.
Kindad ja mütsid olid tavalised ja jalga ostsin Magazinist 7.90 eest mingid kerged ja karvase sisuga kalossid. Need olid küll mugavamad kui matkasaapad ehk siis päris 7 päeva matkasaabastes ei tahtnud olla. Ja Eesti kevades saavad nendest kindlasti minu uued lemmikud.
Kui sul on kihilise riietumise kohta küsimusi, siis küsi julgelt. Aitan ja täpsustan meeleldi. Islandi reisikiri tuleb ka kindlasti.
