Meie peres enam lasteaialapsi ei ole
Kolmapäeval oli meie Nooremal lasteaia lõpupidu. Silm kiskus aktusel märjaks ja üldse mitte selle pärast, et oleks kuidagi kurb või üleliia ilus olnud. Hämmastav, kuidas loodus emade hormoonidega ikka mängib.
Meil need pidustused kaks aastat järjest ja eelmine veel värskelt meeles. Sel aastal ei olnud üleliia palav – ei saalis, ei õues. Eelmisel oli vist mai kõige soojem päev ja õues +25, olin oma 105 tassikoogi kreemi pärast tõsiselt mures.
Ja ka rahvast ei olnud üleliia palju. Meie olime küll lubatud kahe asemel kolmekesi, aga teised vist olid korralikult reeglitest kinni pidanud. Mäletan, et aasta varem oli saal puupüsti täis. Lõpetajaid oli 25.
Aktusel ma pikalt ei peatugi. Hoopis tahaks panna kirja, mis siis nüüd teistmoodi hakkab olema.
– Selge on see, et selliseid vanematele koosesinemisi enam olema ei hakka. Meie koolis esinetakse küll majasiseselt, aga vanemaid üleliia tihti vaatama kutsutud ei ole. Mul on küll ainult ühe õppeaasta kogemus.
– Enam ei pea hommikuti Männikul käima. Lasteaed on küll kõigest 1,7 kilomeetri kaugusel, aga kool on palju lähemal. Kool on kohe samas agulis, nii et bussiga sõitma ei pea, autoga viima ei pea ja isegi mitte ühtegi suurt teed ületama ei pea, seega suhteliselt ohutu ise minemiseks.
Vanemat ma vahel veel poolele teele saadan, aga koju tuleb ta alati ise. Vahel veel mängivad sõpradega koolimaja õues, nii et kohe ei tulegi. Lapsed ikkagi. Nii et aega peaks edaspidi natuke rohkem olema.
– Lasteaia kohamaksu jagu jääb raha üle. Ühe lapse lasteaias pidamine maksab meil siin umbes 90 eurot kuus. Selle võib nüüd investeerida kasvõi huviringidesse. Isegi vist päris mitmesse. Meil Vanem käib praegu näiteks Nõmme Kultuurikeskuses laulmas ja selle ringi kuutasu on ainult 10 eurot kuus. Noorema tsirkus on küll natuke kallim, aga kas ta teise vahetuse tõttu sinna uuel hooajal ka saab, pole veel teada.
– Erinevalt lasteaia-ajast peab koolilastele süüa 3 korda päevas ise pakkuma. Siin koolis käivad esimesed kaks klassi teises vahetuses, seega hommikusöök tuleb kodus teha. Samuti tahavad 7-8-aastased veel neli korda päevas süüa, seega peab lasteaia õhtuoote ajal ka kodus ikka midagi nosida olema. Mõistan sõbranna muret, sest ootamatult sellisesse olukorda sattudes võib olla paras väljakutse samasugust tasakaalustatud menüüd välja mõelda, nagu lasteaias oli. Ajapikku loksub kõik paika.
– Liikumisvabadust on küll palju vähem. Kahe lasteaialapsega oleks meie Hiiumaa suvi juba alanud, koolilaps aga lõpetab alles 6. juunil ja järgmisel aastal veel nädal hiljem. Oleme küll mõned korrad ikkagi maal käinud ja reede ja/või esmaspäeva popipäevaks teinud. Sõit pikk, just praami tõttu ja pole mõtet tuld toomas käia. Me ei lähe lihtsalt niisama külla, vaid ikka on palju hädapärast ka teha.
Ühesõnaga mina väga kurb ei ole, et meil enam lasteaialapsi ei ole ja ootan juba väga, et lõpuks Hiiumaale pääseda.
Lõpetuseks mõned enda tehtud pildid lõpetamisest ikka ka. Fotokas on alati igaks juhuks kaasas 😀
Ilusat suve!
