Matkasoovitus peredele – perematk Kloogalt Kloogaranda
Aprillikuu eelviimasel nädalavahetusel olin täiesti isekas, kui viisin lapsed Kloogalt Kloogaranda matkale. Nimelt tegi Vanema klassijuhataja ettepaneku viia lapsed juuni algul kuhugi matkama ja see variant tundus piisavalt pikk ja piisavalt ohutu.
Idee andis tegelikult Kloogaranna Selts. Vastupidiselt nende matkarajale, hakkasime meie küll Kloogalt tulema, sest Kloogaranda ei lähe päevas üleliia ronge (täpselt 3 rongi Tallinnast 9.06, 15.26 ja 17.32 ja see üheksane tundus laupäeval alustamiseks natuke vara).
Matkaraja pikkuseks lubati 6 kilomeetrit, aga mõõdeti 6,7. Ma ise ei mõõtnud, usaldasin infot. Rongide vaheks oli plaanitud natuke alla 3 tunni ja sellest jäi isegi natuke väheks.
Testgrupp oli ideaalne, nii vanuse kui ka huvide poolest (kokku 6 last, kellest neli koolilast ja 2 pisemat). Lasin neil uudistada ja katsuda ja nad kasutasid seda usinasti.
Minnes Kloogalt Kloogaranda jäävad raja äärde kaks järve. Klooga peatusest 500 meetri kaugusel on Klooga järv ja natuke hiljem, kui on juba pool teed käidud, üle raudtee mindud ja holokausti ohvrite mälestuspaigast mööda saadud, Soodajärv. Muide soiste kallastega, seega soovitan mitte esimesel võimalusel sisse põigata, vaid vahetult enne elektriliini läheb sinna ka täiesti tsiviliseeritud ja kõva tee ning kallas on ka kõrgem.
Soodajärve kaldal tegime me pikniku, mis on alati lastele matkade kõrgpunkt. Kaasas viineripirukad, kissell, kakao ja muud taolist.
Ja kolmanda veekogu äärde ehk Kloogaranda lõpuks ei jõudnudki, vaid viimane ots tuli juba üsna pika sammuga käia, et üldse rongi peale jõuda. Ilm oli muidugi natuke tuuline ka ning minu pere on rannas käinud, nii et pole hullu. Eks teine kord võtame veel tund aega lisaks ja käime rannas ka või siis ei uuri nii palju ümbrust. Pikniku arvelt kokku hoida ei saa 😀 Loodetavasti on siis juba natuke rannailma ka.
Ohtlik koht on raudtee ületus (peatus Klooga aedlinn, aga seal on ametlik ületuskoht ja Paldiski maantee). Muidu on kõik metsateed. Rada on läbitav ka vankriga.
Ja veel, rongis saab piletit osta ainult sularaha eest ja kindlasti õpilaspilet või roheline kaart kaasa. Siis on sõit soodsam. Meie vanem unustas oma küll maha, aga konduktor oli lahke. Kas ka piletikontroll oleks seda olnud, me seekord teada ei saanud.
Pildid on kõik tehtud telefoniga.
Rohkem ideid rongiga matkamiseks saab leida siit: Rongiga matkama
