Meil jälle sünnipäev majas
Ideaalne oleks sünnipäev, mil saaks hommikul rahulikult voodis kohvi juua, hiljem võtaks õnnitlusi vastu ja suhtleks inimestega, kellega muidu saad aastas kord paar suhelda. Tore ikka. Hiljem teeks tuba ennast ise korda ja laud kataks end ka maitsva toiduga. Meie pere sünnipäevade traditsiooniks on kindlasti tort ja kartulisalat viineritega.
Tegelikkus on natuke teine. Noorema jätsin täna lasteaiast koju. Ühelt poolt oli see muidugi viga, ta iga hommik vingub, et ei taha minna ja nüüd saab see vingumine tõenäoliselt hoogu juurde. Sai räägitud küll, et ainult tänase päeva puhul. Teiselt poolt ei pidanud ma ise ka oma kangeid jalgu toast välja vedama, kuigi täna on võrreldes eilsega juba jumalik olla, isegi trepist alla saab suhteliselt kerge vaevaga. Vanemal kah koolis kõigest 3 tundi, nii et kaua ära ei ole.
Ja mida teevad lapsed kodus? Kahekesi kaklevad, üksi kisuvad kõiki asju igalt poolt välja ning kehvemal juhul lõhuvad ära. Mis siis, et kogu aeg saab räägitud, et asju, mis pole sinu omad, ei näpi. Kui pole varem näinud, siis ei ole järelikult sinu oma. Täna on juba päris mõni asi ära lõhutud, kusjuures üks oli minu pildistamiste taust, nii et see tuleb kindlasti lähiajal asendada. Valus.
Lisaks on mul hetkel Etsys selle aasta kõrgaeg. Täna oli kindlasti vaja üks tellimus valmis teha ja kliendi jaoks üles pildistatud. Pildid ei tulnud kaugeltki sellised nagu ma oleks tahtnud, aga kliendile sobis ja homme läheb posti. Kuna täna pidin niikuinii poodi minema, viisin ära neli pakki. Kui nii edasi läheb, on laoseis varsti nullis. Õnneks saan pakke postitada veel vaid paar päeva, siis lihtsalt on oht, et ei jõua kuu lõpuks kohale. Sellest HAlloweeni kogemusest kirjutan ka kunagi kindlasti eraldi.
Kõige selle ralli kõrval sain koogipõhja alles lõunast ahju. Nüüd, kell viis, lähen teen kreemi ja kaunistan ära. Kahjuks tõmmata saab see tort täna vaid paar tundi. Ja siis kohe salatit hakkima. No ja lapsed otsustasid ka just täna külapeale minna. Ütlesin küll, et mul pole aega viia ja tuua, aga kes siis kuulab. Käskisin tunni pärast tagasi tulla. Varsti saab näha, mis saab. Tegelikult ma eriti julge südamega ei lase kuuesel ja seitsmesel kahekesi üle Vabaduse puiestee jalutada. Tipptund ja ummikud ka just ning ise näen küll iga kord autosid, mis sõidavad jalakäijate rohelisega üle sebra. Vist ei saa rivile auku vahele jätta, muidu keegi tuleb vahele ja peab veel kauem seisma? Mina ei mõista. Aga nüüd kokkama. Tahtsin veel kirjutada sõpradest, aga see jääb homseks.
Illustreerivad paar pilti suvest.
Kohtumiseni!
