Seeliku õmblemine, see on imelihtne!

See päev oli imeline, kui sain aru, et ma olen peaaegu kõikvõimas. See tähendab siis seda, et ma saan oma kahe õmblusmasinaga õmmelda peaaegu kõike, mida soovin ja ei sõltu enam hiinlastest ja meie kaubandusest. Seda muidugi õmblemise mõttes, sest kangad meie poodidesse tulevad tõenäoliselt endiselt Hiinast.

Niisiis tahtsin ühel augustikuu päeval minna Vanema õega Uuskasutuskeskusesse ja vaadata talle mõned lasteaiariided, aga just sel päeval oli see millegipärast kinni. Õnneks on seal lähedal ka Abakhan. Valisime siis kaalukanga välja, aga kuna see oli suur tükk, tuli paluda müüjal lõigata. Tema hindas olukorda ja soovitas võtta 35 cm. Võtsin varuga, seega suisa 40 cm. Maksis umbes 1.50€, oleks saanud veel aletki, kui oleks taibanud sooduskupongi rahakoti vahele pista. See selleks.

Kummi ma ei ostnud. Aga millegipärast otsustasin just laia kasutada ja kodus leidus sellist ainult kollast ja oranži. Seepärast nii sobimatu värv. Samuti ei ostnud teist värvi overlokiniiti, seega valge, aga välja see õnneks eriti ei paista.

Lõppkokkuvõttes sain 2 seelikut: mõlemale tüdrukule ja need on päris uhked. Lasteaeda täpselt parajad. Järgmisel korral võtan juba midagi julgemat ette ehk siis mõttes mõlguvad kleidid.

Siiani olen piirdunud vaid särgi kleidiks tuunimisega. Kuna minu algne idee ( see, miks selle lehe nimeks on just pits ja sats), ei leidnud omale kliente ja mul on endiselt kodus mõned tuunitud t-särgid, siis otsin neile siiski rakendust. Üks lahendus on teha neist kleidid ja vaadata, kuidas siis läheb. Seda õiget ideed ei ole veel tulnud. Ühele sai alla selline tüllist sats. Pole päris see ja kuna paremat ideed ka ei tulnud, siis kleit seisis ja seisis, kuni Vanem õde selle lihtsalt omale küsis. Nii palju siis sellest. Aga temale meeldib ja on sellega juba lasteaiaski käinud. Ainult firmalogo ei ole 😀