Heegeldatud rebane

Kord tuli mõte heegeldada rebane. Ma pole kunagi rebast heegeldanud. Mõeldud-tehtud!

Olin parajasti Hiiumaal ja mul oli oranži lõnga kaasas. Võtsin heegelnõela nr 2,5 ja asusin pusima. Juhendit mul polnud, ainult ettekujutus ja kõrged nõudmised disainile. Nimelt pidid valged osad olema sisse heegeldatud ehk siis töötada tuli kahe lõngaga ning jalad pidid liikuma, et rebane saaks nii seista kui istuda.

Tingimused said täidetud, kuigi kõigepealt tuli kätte silmakriis, neid mul siin kaasas ei olnud, õnneks leidsin Tallinna kodust, kus mul on igasugust kraami varutud, nii et poodi minekust pääsesin. Siis tuli oranži lõnga kriis. Selle ühe kera pärast Karnaluksi ka minna ei viitsinud ja leidsin peaaegu sobiva hoopis lähemalt Käsitööjaamast. Toon on küll kergelt teine, aga kes ei tea, see ei saa ka aru. Selle teise lõngaga on heegeldatud terve keha, sest tegelikult kartsin päevavalguse käes suuremat toonierinevust. Poes on ju kunstvalgus, kui sai allesolevat lõngajuppi uuega sobitatud.

Rebane sai valmis jällegi Hiiumaal. Jaanipühade ajal oli nii halb ilm, et õues olla ei saanud ja midagi targamat ka teha ei olnud. Kes see pühade ajal töötab, onju, aga mina töötan 😀

Rebase käed ja saba on kohe külge heegeldatud, jalad on kinnitatud seestpoolt nööpidega. Ainult pea ja kõrvad on õmmeldud. Ka kõrvad oleks saanud kohe külge heegeldada, aga ei taibanud neid õigel ajal valmis teha. Vurrumaterjali leidsin ka kodust. Lõng 100% puuvillane, sees vatiin.
Pikkust kõrvaotsani seistes 23 cm, istudes 18. Mõõdud on Sipsikutega võrreldes küll tagasihoidlikumad, aga nunnumeeter on põhjas.

PS! Rebane otsib kodu.