Käsitööle vahelduseks tugevdame tervist
Eile tegime midagi esmapilgul natuke hirmutavat, aga nagu enamiku asjadega siin elus on see hirmutav täpselt nii kaua, kui ei ole ise proovinud, seega väga hea näide mõtte ja tegelikkuse seosest või sellest, et alati tasub kõike proovida.
Nimelt olin juba pühapäeval käinud rattaga Raku järve ääres ja näinud seal inimesi ujumas või lapsi vees sulistamas. Wannabe talisuplejana oleks isegi tahtnud proovida, aga ujumisriideid polnud mul kaasas ning pesuväel vette karata tundus nii rahvarohkes kohas natuke kohatu. Jalaga katsudes tundus vesi täitsa talutav ja nii see asi hinge kriipima jäi.
Laupäeval väänas suurem õde oma jala välja, seega lasteaeda ta mõnda aega ei saa. Aga kui üks ei lähe, ei kipu meil teine ka. Ei ole see lasteaed nii tore koht. Nad nagu teadsid, et läheb lõbusaks. Igal juhul eile ma neid lõunaund magama ei pannud, vaid läksime päise päeva ajal hoopis Valdeku karjääri äärde (Männiku tee ääres ja veel täpsemalt otsi Trapi teed). Mõnus kõrgete liivakallastega auk, kuhu tuul ka sisse ei puhu.
Vesi oli muidugi jahe, aga minu jaoks oli vees käimine ainult vormistamise küsimus. Vaim oli valmis. Ja vormistatud see asi sai. Sel aastal siis 21. aprillil. Lapsed muidugi kippusid ka. Lubasin neil ainult kalda ääres madalas vees joosta. Jooksidki, ka väänatud jalaga vanem õde, kuni noorem kõhuli käis ja märg oligi. Siis läks asi käest ära. Ei tundunud hull, tahtis veel, siis tahtis teine veel ja peale kõva edasi-tagasi käimist ja pahandamist tuli koju tulla, sest vesi oli ikkagi üsna jahe, aga mingi liivakookide tegemine või tekil istumine ei läinud üldse peale. Natuke kahju oli, sest liiv oli tõesti mõnusalt soe, nagu päris suvi kohe.
Kel närv, usk ja mis iganes sellist kohta külastada lubab, soovitan kindlasti. Ainuke oht on järsult sügavaks minev vesi. Ega rahus nautida või silma päikese poole kinni lasta ei saanud, kogu aeg pidi stardivalmis ja käsi haardeulatuses olema. Lapsed mul hullud rabelejad ja mine sa seda külma vett tea. Vähemalt täna veel kellelgi nohu ei ole, aga tundub, et rohkem minna ka ei saa. Täna panin lapsed lõunaund magama, sest eile kiskus asi lõpuks ikkagi käest ning temperatuur muudkui langeb. Praegune 14 tundub eilse 18 kõrval siiski jahe. Võimalik, et jälle ainult tundub 😀 Elame-näeme!
