Eile ma mängisin nukkudega
Ei teagi, kust see lugu algas. Igal juhul oli mul toda roosat Novita sokilõnga ikka veel pisike tups üle, õues ja toas läks külmaks ning nukkudel ei olnud kampsuneid. Ükspäev nägin Krentu blogis ka tema kootud Rapuntsli kardigani ja mõeldud-tehtud. Ei ostnud õpetust, oskan ise küll alt üles raglaani kududa. Lihtsalt inspiratsioonilaksu oli vaja.Tundub, et hakkan vaikselt uuesti kudumismaailma sisse elama.
Lõnga oli muidugi väga vähe, nii et kardiga väga pikk ei saanud. Lisaks kasutasin varrukateks ära ühe kapist leitud 4-grammist lõngatupsu ning ka varrukad väga pikad ei saanud. Nii et vot sulle siis sooja, lihtsalt ilus sai. Aga kaks lõngajääki sai hävitatud.
Lõngakulu kokku seega 18+4=22 grammi. Meetreid kahjuks ei tea. Vardad 3,5 ja silmuseid algul 65. Nukk on klassikaline 32-sentimeetrine beebi. Päris poenukke meil kodus rohkem polegi. (Ausalt öeldes pole sellest ka probleemi olnud ja nendega mängitakse reaalselt pea iga päev).
No ja siis oli muidugi vaja ka teist kampsunit. Mul on veel üht punast sokilõnga natuke järel ja see oli juba väljagi otsitud, aga ei kõlvanud. Oli vaja hoopis valget. See valge lõng on akrüül. Et asi natuke lõbusam oleks, kudusin sisse veel ühest lõngajäägist rukkililled, sest see oli esimene pähetulnud muster, sobis ka silmuste arvuga ja kudumise hetkel ei olnud mul ei arvutit ega ühtegi mustriraamatut käepärast. Lõngakulu 18 grammi. Meetreid on veel raskem öelda, kui eelmise kampsiku puhul. Mõlema kampsuni nööbid on ka vanadest kodustest varudest. Vanemal õel on eriti kallis maitse, sest see uhkemate nööpidega roosa kamps on tema beebi oma.
No ja kui juba beebide riietamiseks läks ja oli just käepärast 2 Hiiumaa kodus rippuva kardina allservast lõigatud riba, mis ma just ühest teisest kohast lahti olin harutanud, siis õmblesin neile ka satsiseelikud. Hea lihtne tegemine – õmble aga ribal otsad kokku, tee kummikanal, aja kumm sisse ja olemas. Pole kahju ka, kui koledaks läheb.
Riidepuudega aga nii lihtsalt ei läinud. Olen pisikesi päris puid näinud, aga omale hankida pole suutnud. Mõte riidepuudest ja nuku riidekapist mõlgub samuti ammu peas. Nüüd oli pisikeste riiete pildistamiseks neid päris riidepuid vaja.
Riidepuu on tehtud poest riietega kaasa tulnud plast konksust ja jäätisepulgast. Konksu tegin PVA-liimiga kokku ning kerisin puuvillalõnga ümber. Kate on õmmeldud ning sees on vatiin. Kaunistuseks leidsin kaks valmis roosi ka veel. Vahel on ikka tore, kui koju on igasugu prügi alles jäetud. Minu meelest said väga vinged riidepuud. Arvan, et ka ainult traadist annab selliseid neid teha. Kui kunagi see kapp valmis saab, siis väänan mõne keemilise puhastuse riidepuu pisemaks 😀
Kogu see mässamine võttis aega terve päeva. Pisikesed asjad on väga ajamahukad. Ja kuidagi imelik tunne tekkis, sest viimati kudusin ma selliseid nässakaid lapsepõlves ja oma nukkudele 😀 Pildid tulid aga uhked välja, seega tegin neid mõnuga.
