Päkapikk ja jõulujänku
Enne jõule kisub kiireks, nii et ei jõua veel tuttuusi Triibikuid ja Sipsikuid näidatagi, kui need juba uue omaniku leiavad. Algaja ettevõtjana ei olnud mul neid lattu valmis ka heegeldatud. Suvine laatade tagasiside oli kohutav ja ei istu mulle see kappi heegeldamine. Nüüd ei jõua uusi teha ega tellimusi täita 😀
Natuke ka seetõttu, et enne pühi tuleb ka lastega meisterdada ning lasteaia jõulupeoks kostüüme teha. Noorema õe jänkukostüüm meenus tõesti alles viimasel õhtul ja seda ka tänu kellelegi, kes otsis Facebookis oma lapsele jänesekostüümi. Lapsed mul vahelduva eduga reedest saadik kodus ka olnud ning kuigi ma olen suhteliselt multifunktsionaalne, ei taha suuda ma mitut asja korraga hästi teha. Aga võimalik, et oma vaimsete rännakute tulemusena, pean mina oma tegevust nautima, seega mingid poolpehmed lahendused ei tule kõne alla. Kas heegeldan või kuulan, mida mulle räägitakse.
Aga jänese tegemine tuli ikkagi ette võtta. Kunagise särgitegijana oli tuttuus valge t-särk laos olemas ja valged sukapüksid leidsin ka. Püksilõike joonistamine ei olnud keeruline, sest neid olen ma varem ka õmmelnud. Esimene sai siiski liiga kitsas, nii et tuli kaks korda lõigata ja õmmelda. Materjal on tavaline sitsiriie, mis on siit-sealt kummiga kroogitud. Tegelikult äärmiselt lihtne õmblemine, eriti overlok-masinaga. Sabatuti aga kinnitasin pükstele alles öösel, sest kaissu pidid need püksid minema. Jänku meeldis nooremale õele väga.
Edasi oli vaja lasteaiale teha päkapikke. No et vanemad lastega ikka midagi koos teeksid. Väga tänuväärne muidugi. Tegin aga internetis inspiratsiooniringi leidmaks, mis on lastele isetegemiseks jõukohane ning valisime välja puutüki värvimise, imelihtne ju. Issi saagis ja lihvis, mina joonistasin ette ja lapsed värvisidki ise. Tõesti lihtne ja ilus ka.
No ja ei saanud me üle ega ümber oma vetsupaberirullikunstist. Paberi liimimine ja ümber rulli kerimine on meie omadel juba täitsa käpas. Samuti igasugune liimipintsliga plökerdamine. Vatti läheb meil muule kunstilegi vastikult palju. Et päkapikk ikka püsti püsiks, liimisin ma ta pappalusele. Peadeks pidin annetama kaks penoplastpalli. Mina tegin kuuma liimiga liimimised ära ja õmblesin mütsid kokku. Mütsid on vildilehest ning suurema õe mütsi ehib tema eelmises postis vilditud pall. Kahju tal seda küll ära anda oli, aga uhke sai. Suurema õe päkapikud rändasid juba täna lasteaeda.
Sellised tegemised siis marjamängukarpide meisterdamisele vahelduseks 😀
