Metsmaasikad kõrrel ja Marjamäng
Ojaa, suvi ja metsmaasikad, need käivad ikka kokk
u. Sel aastal leidsin esimesed metsmaasikad Tallinnast, taaskord Hiiumaale jõudes oli neid juba ka siin. Lastele meeldisid need esimesed väga, nüüd aga, kui marju juba natuke rohkem kätte käib, need enam eriti ei maitse. Hapud ikkagi, võimalik, et pea kolm nädalat kestnud külmade ning vihmaste ilmade tõttu.
Nüüd on aga ilm jälle soe ja tahaks isegi maasikaid otsida. Palju neid siin küll millegipärast ei ole, aga mõned liitrid on õnnestunud leida. Vahel pean ka oma noorema ja vanema õe marjule kaasa võtma. Nad on sel aastal juba üsna tublid ja suudavad metsas omale ise meelelahutust leida – toksivad oksi vastu kivi või ronivad mõne suurema kännu-kivi otsa. Siiski tuleb ette ka hetki, kui tuleb neile igavuse peletamiseks tegevust leida. Nii meenus mulle, kui mõnus oli oma lapsepõlves marju kõrre otsa ajada, need hellalt koju tuua ja siis korraga kõrre otsast suhu ampsata. Mari sai kohe hoopis parema maitse. Õnneks meeldib see mäng ka minu lastele. Tehtud-nähtud-proovitud.
Soovitan teilgi proovida. Selleks pole palju maasikaid vaja. Kui aga maasikaid ei leia, võib mängida Marjamängu .
Mis on metsmaasikas?
Metsmaasikas on aedmaasika väike sugulane, aga tema maitse ja lõhn on hoopis tugevam. Ta on väike ja kirgaspunane ning kasvab kruusasel pinnal, eriti armastab kuivi päikesepaistelisi raiesmikke ja tee ääri. Maasikaid võib minna otsima juba enne jaanipäeva. Metsmaasika taime kõrgus on 5-20 sentimeetrit, õied on väikesed valged ja viie õielehega ning maasikas õitseb kevadel. Metsmaasikas lehti söövad meeleldi hirved ja põdrad, marju söövad aga väga mitmesugused elukad alates tigudest ja herilastest kuni lindude ja karudeni.
Metsmaasikas on kõige parem toorelt, aga temast võib teha sügavkülma ka toormoosi. Kuivatatud marjadest saab talvel head teed.
Ilusat suve kõigile!
