Mida teha Krakovis

Krakov on üks Euroopa paremini säilinud keskaegne linn. Ajaloo jooksul on see olnud Poola pealinn kui ka riigi tähtsaim kultuuriline keskus.

Krakov on vana, saades Poola kuningriigi pealinnaks juba 1038 (aga Tallinn on muide natuke vanem). Tänapäevane vanalinna korrapärane struktuur ja hiiglaslik keskväljak pärinevad aga aastast 1257, mil linn pärast mongolite rüüsteretki uuesti üles ehitati. Erinevalt Varssavist või Gdańskist jäi Krakov Teises maailmasõjas suurematest purustustest puutumata. Linna keskaegsed kirikud, loss ja tänavad on algupärased, mitte varemetest uuesti üles ehitatud.

Kuna linnas asub mitmeid ülikoole, on seal elav ja nooruslik õhkkond ning palju taskukohaseid kohvikuid, baare ja kultuurisündmusi.

Nii pindalalt kui rahva arvult on Krakov üle kahe korra Tallinnast suurem ja Poola mõistes suuruselt teine linn.

Järgnev on üks minu pakutud teekond vanalinna läbimiseks.

Vanalinna soovitan siseneda pearaudteejaama poolt (Kraków Główny), kus on ka keskne bussijaam ja suur kaubanduskeskus Galeria, mille teisel korrusel on ka suur valik erinevaid taskukohaseid toidukohti.

Enne vanalinna sisenemist näete Kraków Barbican, mis on praegusel ajal üks väheseid nii terviklikult säilinud keskaegseid kindluserajatisi kogu Euroopas. Oma ehitusajal oli see eriline just ümmarguse kuju poolest, sest varasemad kindlused ehitati reeglina kandilised. See gooti stiilis rajatis ehitati selleks, et kaitsta keskajal linna peamist sissepääsu ehk Floriani väravat.

Floriani värav on läbi ajaloo olnud Krakovi vanalinna kõige tähtsam värav.

Keskajal oli Krakovi vanalinn täielikult ümbritsetud umbes 3-kilomeetrise kaitsemüüriga, milles oli kokku 8 suurt linnaväravat ja kuni 47 kaitsetorni. Tänapäevaks on neist algupärastest väravatest alles jäänud ainult Floriani värav. Floriani tänav (Floriańska) on jalakäijate tsoon ning ühtlasi vanalinna kõige populaarsem ja rahvarohkem tänav.

Linnamüür

Linnamüüri hakati lammutama 19. sajandi algul, sest linn kasvas ning sõjapidamise arengu tõttu ei pakkunud müürid enam piisavat kaitset. Müüride lammutamise vastu võitles tuliselt tolleaegne senaator ja ülikooli professor Feliks Radwański. Tal õnnestus lammutamisest päästa vaid üks väike, umbes 200-meetrine müürilõik vanalinna põhjaservas. Endiste linnamüüride asukohta tähistab tänapäeval Planty park, mis on tervelt 4 km pikk ja teeb täisringi ümber kogu vanalinna.

Nimi tuleneb poolakeelsest sõnast plantować, mis tähendab maapinna tasandamist. Kuna pärast müüride lammutamist ja vallikraavide täitmist oli maapind kraave ja künkaid täis, tuli see enne puude istutamist siledaks planeerida ja tasandada.

Peaväljak (Rynek Główny)

Väljak projekteeriti 1257. aastal pärast mongolite rüüsteretke ja on Euroopa suurim keskaegne turuväljak (mõõtmetega 200 x 200 meetrit, kokku tervelt 4 hektarit). Väljak on täiesti autovaba, aga täis valgeid hobukaarikuid ja hubaseid välikohvikuid.

Väljakule jääb peale kohvikute veel muidki huvitavat.

Sukiennice ehk Kangahall

ee on väljaku keskel asuv pikk ja suursugune hoone, mis oli keskajal maailma esimene „kaubanduskeskus“. Esimesel korrusel on pikk rida puidust müügilette, kus müüakse kohalikku käsitööd, puidust suveniire ja merevaiku. Teisel korrusel asub Poola 19. sajandi maalikunsti galerii. Otse Kangahalli ja väljaku sillutise all asub hiiglaslik interaktiivne muuseum Rynek Underground.

Kui jalutada läbi Kangahalli kaarekujuliste läbipääsude (täpsemalt selle kaare alt, mis avaneb otse Maarja kiriku ja Adam Mickiewiczi mälestussamba poole), võib märgata laest keti otsas rippumas suurt raudnuga.

See nuga on otseselt seotud sellega, miks peaväljaku nurgas asuval Maarja kirikul on kaks täiesti erineva kõrgusega torni.

Legendi kohaselt palgati kirikut ehitama kaks venda, kes olid mõlemad andekad ehitusmeistrid. Vanem vend hakkas ehitama lõunapoolset torni ja noorem põhjapoolset. Vanem vend sai oma torni valmis, kuid märkas peagi murega, et noorema venna torn kerkib temast palju kõrgemaks, ilusamaks ja suursugusemaks. Pimedast kadedusest ja hirmust jääda venna varju haaras vanem vend noa ning pussitas oma noorema venna surnuks. Pärast seda lasi ta noorema venna tornile kiiruga katuse peale panna (sellepärast jäigi see madalamaks ja on teistsuguse katusega). Mõrvarelv riputati üles sealsamas kõrval asuva Kangahalli kaare alla, et see tuletaks kõigile linnakodanikele meelde kadeduse, viha ja mõrva ränki tagajärgi.

Maarja kiriku (Kościół Mariacki) kohta tasub teada, et pasunaheliga hoiatati keskajal linnarahvast ohtude eest. Praegugi avatakse igal täistunnil kõige kõrgema torni aken, kust ulatatakse välja kuldne trompet ja mängitakse  meloodiat. Trompetist mängib viisi neli korda (iga ilmakaare poole) ja pasunaheli katkeb alati järsult. See on mälestuseks keskaegsele trompetistile, keda tabas linna hoiatamisel mongoli nool otse kõrisse.

Wieża Ratuszowa ehk Raekoja torn

See on 70 meetri kõrgune gooti stiilis torn, mis on ainus säilinud osa Krakovi vanast raekojast (raekoda ise lammutati 1820. aastal, et väljakule ruumi teha). Tugeva tuule ja tormi tõttu on see torn vajunud 55 sentimeetrit viltu.

Waweli loss, katedraal ja draakon

Väljakult otse Visla jõe poole minnes ei saa mööda minna Waweli mäest. Geograafiliselt on tegemist paekivikünkaga, mis kõrgub umbes 20–30 meetrit üle Visla jõe.

Kuidas see kõik alguse sai?

Kaugel ja ammusel ajal asutas kuningas Krakus Visla jõe kaldale ilusa linna, mis sai tema järgi nimeks Kraków. Linna kohal kõrgus võimas Waweli küngas, mille sügavustes asuvasse paekivikoopasse asus elama kohutav draakon. See koletis rüüstas põlde, põletas kodusid ja nõudis linnarahvalt andamiks kariloomi ning noori neitsisid. Kuningas Krakus oli meeleheitel ja lubas, et mees, kes koletise tapab, saab naiseks tema kauni tütre ning poole kuningriigist. Kohale ratsutasid vaprad rüütlid lähedalt ja kaugelt, kuid lohe tulelõõsk põletas nad kõik tuhaks. Kui lootus oli kadumas, astus kuninga ette lihtne kingsepasell nimega Skuba, kellel polnud küll mõõka, kuid oli terav mõistus. Ta palus kuningalt suurt oina nahka, mille ta täitis salaja väävli ja musta tõrvaga. Skuba õmbles naha uuesti kokku, viis selle öösel koopa ette ja hiilis ise ohutusse kaugusesse ootama. Hommikul koopast väljunud näljane lohe nägi rammusat oinast ja neelas selle ühe suutäiega alla. Peagi hakkas väävel draakoni kõhus keema ja põletama, tekitades koletisele talumatu janu. Karjudes valust, jooksis lohe Visla jõe juurde ja hakkas ahnelt vett jooma. Ta jõi nii kaua, kuni oli neelanud pool jõge ja tema kõht muutus suureks nagu õhupall. Lõpuks ei pidanud lohe keha pingele vastu ja ta plahvatas kõrvulukustava pauguga tuhandeks tükiks. Krakov oli päästetud, kaval kingsepasell sai kangelaseks ja talle anti autasuks kuninga tütre käsi. Tänapäevalgi meenutab seda kangelastegu Waweli künka all asuv koobas ja selle ees seisev tuld purskav lohekuju.

Waweli loss

Waweli kuningaloss on sajandeid olnud Poola valitsejate residents. Seda on aegade jooksul kõvasti ümber ehitatud, seepärast ongi sel praegu selline natuke eriline välimus – gooti stiil kohtub renessansiga. Tänapäeval on seal avatud rikkalik muuseum, kus saab näha ajaloolisi kuninglikke eluruume, kroonijuveele ja väärtuslikku flaami seinavaipade kollektsiooni. Kaarsammastega sisehoovi saab aga piiluda täiesti tasuta.

Waweli katedraal

Waweli katedraal (ametliku nimega Pühade Stanislavi ja Václavi katedraal-basiilika) on Poola kõige tähtsam pühakoda. seal on kroonitud tervelt 37 Poola kuningat ja sinna on maetud peaaegu kõik riigi valitsejad ning suurkujud.

Kui järgneval pildil minu selja taha vaadata, torkab kohe silma üks eriline kuldne kuppel. See on kuningas Sigismund I Vanale ehitatud kabel, mida kunstiajaloolased peavad üheks puhtamaks ja kaunimaks renessanssarhitektuuri näiteks põhja pool Alpe.

Katedraali tornis on hiiglaslik, 13 tonni kaaluv pronksist kell, mis valati 1520. aastal. Selle helistamiseks on vaja korraga tervelt 12 meest! Kella helistatakse vaid Poola kõige olulisematel riiklikel ja usupühadel.

Kohalik legend räägib, et kui katsud vasaku käega kella suurt tila (keelt), toob see õnne ja armastust.

Katedraali põranda all asub suur krüptikompleks. See on koht, kus puhkavad kõrvuti Poola kuningad (sh kuulus Jan III Sobieski, kes päästis Viini türklaste käest), rahvuskangelased (Tadeusz Kościuszko, Józef Piłsudski) ja rahvuspoeet Adam Mickiewicz. Seal asub ka 2010. aasta lennuõnnetuses hukkunud president Lech Kaczyński ja tema abikaasa viimne rahupaik.

Veel üks oluline asi Waweli katedraalis on püha kuninganna Jadwiga (Hedwigi) sarkofaag. See on valmistatud lumivalgest Carrara marmorist (skulptor Antoni Madeyski, valmis 1902. aastal) ning sellel on kujutatud kuningannat rahulikult magavana, käed palveks liidetud. Jadwiga jalgade juures lamab väike koerake ja sarkofaagi külgedel on reljeefidena kujutatud Poola kuninglikke vapikotkaid.

Huvitav fakt: kuigi tegu oli naisega, ei tundnud Poola seadused tollal valitseva kuninganna tiitlit, seega krooniti ta ametlikult Poola kuningaks. Ta oli sel ajal kõigest 10–11-aastane (täpne sünniaeg ei ole kahjuks teada).

Kuigi see valgest marmorist sarkofaag on tema peamine mälestusmärk, asuvad tema tegelikud pühad säilmed (reliikviad) tänapäeval sealsamas lähedal, spetsiaalses pronksist relviaariumis otse Musta Risti altari all, kus talle meeldis palvetada. Paavst Johannes Paulus II kuulutas Jadwiga 1997. aastal Krakovis pühakuks.

Visla

Visla (poola keeles Wisła) on Poola pikim ja tähtsaim jõgi, mis algab riigi lõunaosas asuvatest Beskiidide mägedest (Karpaadid), voolab läbi riigi südame ja suubub Gdański lähedal Läänemerre. Jõel saab paadiga sõita ja kallastel jalutada, isegi liivarannad päevitamiseks on olemas, vette aga minna ei tohi. 

Aga kus siis saab ujuda?

Zakrzóweki basseinid

Selle kohta loe pikemalt SIIT. Ainuke miinus on see, et nad reguleerivad inimeste arvu seal puidust tekil ja päris kõik soovijad ei pruugi sinna saada.

Bagry järv (Kąpielisko Plaża Bagry)

See on tehisjärv keset linna, kus on ilus liivarand, vetelpäästjad, võrkpalliväljakud ning võimalus rentida aerulaudu (SUP) ja kajakke. Kesklinnast saab kohale näiteks trammiga nr 11, 20 või 50 peatusesse Dworzec Płaszów Est või Lipska ja sealt lühike jalutuskäik.

Siia panen praegu punkti. See jutt läks juba niigi liiga pikaks ajalooliseks ära. Midagi pole teha, Krakovis on vaadata ja teha ikka väga palju.