Millesgården
Seda, et Stockholm on imelisi skulptuure täis, avastasin juba üsna mitu aastat tagasi. Nimelt on see minu lemmiklinn ja viibin seal igal aastal ikka mitme öö jagu.
Lapsed skulptuuridest ei hooli, aga nüüd käisin Stockholmis koos abikaasaga ja sain ühe oma unistustest teoks teha. Kuna Millesgården on veel palju rohkemat, kui ma ette kujutasin, siis soovitan seda kõigile. Tallinki sadamast paistab osavale silmale suisa kätte ja ikkagi väga vähe külastatakse.
Kuidas sadamast saab? Trammiga Ropstenist või jala.
Kõigepealt kes on Carl Milles?
Wilhelm Carl Emil Andersson sündis 23.juuni 1875 Rootsis Uppsala lähedal ja suri Rootsis Lidingös 19. septembril 1955.
Carli ema hüüdnimi oli Mille, mis peale ema surma inspireeris kõiki Anderssonide lapsi võtma omale perekonnanimeks Milles. Carlil oli kaks õde-venda ja pärast isa uuesti abiellumist kolm poolõde. Kaks tema õde-venda tegelesid kunstiga, tema õde Ruth Milles (1873-1941) oli skulptor ja vend Evert Milles (1885-1960) arhitekt.
1897-1904 Pariisi ajastu. Saab Slöjdföreningenilt 200 Rootsi krooni suuruse stipendiumi. Sõidab Pariisi, kus ta viibib mitu aastat ja elatab end tislerina. Valmistab väikesemõõtmelisi skulptuure, mida ka mõnikord müüb. Õpib École des Beaux-Arts’is anatoomiat ja saab suurt inspiratsiooni Auguste Rodinilt (see mees on maailma loonud väga palju pronksskulptuure).
Avalikusele sai tuntuks 1902, kui Uppsalas oli Sten Sture monumendi konkurss (Sten Sture oli Rooti kuningas aastatel 1470–1497 ja 1501–1503 ja monument sai valmis 1925).
Aastatel 1904-1906 elas ta Saksamaal Münchenis, kus ta puutus kokku keskaja ja varakreeka kunstiga.
1905 Abiellub Austria portreemaalija Olga Granneriga (1874-1967), kellega ta kohtus, kui mõlemad õppisid Pariisis.
1906 – Kolisid koos Olgaga tagasi Rootsi ja ostsid Lindigös tüki kaljut.
1907- Paraneb pärast kopsuprobleeme Austrias ja Itaalias.
1908 hakkab Lindigös kalule ehitama eluruume ja ateljeed. Kaljudele ehitati palju treppe vaheseinu ja terrasse.
1920-1931 Stockholmi Kuningliku Kunstiakadeemia modelleerimise professor.
1931-51 Ameerika ajastu. 1931. aastal sai Millesist Cranbrook Academy of Art’i skulptuuriosakonna juhataja Bloomfield Hillsis, Michiganis. 1945. aastal sai ta USA kodakondsuse.
Millesed tulid Rootsi tagasi 1951, aga elasid seal ainult suvel. Talveks kolisid nad Rooma.
Olga ja Carl Millesel ei olnud lapsi. Millesgarden on Rootsi riigi oma.
Tema tuntuimad tööd on monumentaalsed purskkaevud, mis koosnevad leidlikest figuuridest, peentest vee-efektidest ja ruumilistest detailidest.
Oma esimese suure purskkaevu „Europa ja härg” (1926) lõi ta Rootsi Halmstadi linna jaoks. Tema teiste tähelepanuväärsete purskkaevude hulka kuuluvad Orpheuse purskkaev Stockholmis (1936) ja Vee kohtumine St. Louis’is, Missouri osariigis (1940).
Siin mõned skulpruurid Millesgardeni skulptuuripargis
Mees ja Pegasus
Skulptuuri tehti kuues eksemplaris. Kunstnik paigaldas ühe valandi oma koju Rootsis pärast pensionile jäämist 1950. aastal. Teised pronksvalandid on Dallases kontoriplatsil, Jaapanis Hakone vabaõhumuuseumis, Antwerpenis Middleheimi skulptuuripargis ja Indias Djakartas.
Jumala käes
Väike mees seisab suure käe pöidla ja nimetissõrme peal.
Esimene koopia on Eskilstunas, seda skulptuuri võib leida ka Detroitis, Tokyos, Pekingis rahvusvahelises skulptuuripargis, Hakone vabaõhumuuseumis Hakones, Jaapanis.
Mõned maja ja aiavaated veel, mis on üdini läbi imbunud ja inspireeritud kreeka mütoloogiast.
Jumal, meie Isa, Vikerkaarel 1949
1940. aastate lõpus tegi Carl Milles skulptuuri visandi, kus Jumal seisab vikerkaarel ja paneb taevasse tähed, või võtab ta neid maha? Tema assistent on väike ingel, kes seisab vikerkaare jalamil. Skulptuur pidi olema ehitatud purskkaevu kujul ja püstitatud ÜRO hoone ette New Yorgis, kuid see ei saanud kunagi valmis. 1995. aastal suurendas skulptuur Milles´ õpilane Marshall Frederick visandit ja tegi Nacka Strandi purskkaevu täismõõdus valmis. Seal purskab vesi vikerkaarest välja ja moodustab poolringikujulise kaare.
Kõikide kujude, terrasside ja hoonete kohta saab väga põhjalikult lugeda ka Millesgardeni kodulehelt. Soovitan sellega enne minekut kindlasti tutvuda, muidu ei leia kõike põnevat aiast üleski.
